Mis on alkohol?
Alkohol ja selle mõju
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile.
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik.
Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
- Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
- Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega.
- Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine.
Kuidas tekib sõltuvus?
Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele.
- Enamiku inimeste jaoks ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste regulaarne tarvitamine probleeme.
- Paljudel inimestel võib aga joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus.
- Alkoholi suurtes kogustes ja regulaarselt juues tekitad tõsise riski sõltuvuse tekkeks.
- Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale, sõpradele ja partneritele.
Alkoholi olemus
- Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant.
- Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.
- Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.
- Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
- Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.
- Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev.
Alkoholi teekond organismis
- Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju.
- Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist.
- Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga.
Mis toimub sinu ajus?
- Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste närviimpulsside ülekande tulemus.
- Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi.
- Osa neurotransmittereid kiirendavad, teised jälle aeglustavad närviimplusside ülekannet. Selleks, et normaalselt funktsioneerida, peab aju säilitama neurotransmitterite tavapärase tasakaalu. Alkoholi toimel see tasakaal häirub.
- Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju tootma suuremas koguses närviimpulsse kiirendavaid aineid.
- Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad mõnda aju neurotransmitterite süsteemi. Osal ainetel on toime vaid teatud üksikule süsteemile ja osa mõjutavad mitut korraga. Viimaste hulka kuulub ka alkohol.
- Ajuveresoonte sisekesta moodustavad rakud on tihedalt üksteisega seotud, takistades sel moel ajule kahjulike ainete ja bakterite jõudmist ajukoeni. Alkoholi väike molekul läbib aju kaitsva barjääri kergesti ning alkoholi toimet on tunda kiiresti pärast seda, kui alkohol on verre imendunud.
Uuringutega ei ole veel saavutatud täielikku arusaama, mil viisil alkohol ajutegevust täpselt mõjutab. Siiski on alkoholi mõju eri retseptoritele ja neurotransmitteritele piisavalt dokumenteeritud.
Kokkuvõtvalt:
- Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist.
- Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust.
- Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
- Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.
- Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme.
Loe lisaks:
