Vaimse tervise hädad

Alkohol inimaju kallal

Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega.

Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist.

Alkoholiga liialdavate inimeste käitumises, liigutustes, muutuvas emotsionaalses tonaalsuses (agressiivsusest depressioonini, kõrgenenud meeleolust kontrollimatuseni sõnades ja tegudes ning kurvameelsuseni) ja töövõime languses on lihtne märgata muudatusi.

Fakte alkoholi toimest

• Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Väikestes doosides vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada.
• Ärevus- ja käitumishäiretega inimesed tarvitavad mõnikord alkoholi toimetulekut häiriva ärevustunde vähendamiseks.
• Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja kesknärvisüsteem ei funktsioneeri enam normaalselt.
• Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi.
• Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma.
• Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses.
• Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks.
• Alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt pärast alkoholist loobumist.

Alkohol ja vaimne tervis

Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel.

• Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist.
• Alkoholi kuritarvitamine omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme, nagu näiteks depressiooni või ärevust.
• Alkoholi tarvitamine pärsib vaimse tervise häiretest paranemist. Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi.
• Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega.
• Arvatakse, et alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired on 40–60% ulatuses seotud geneetilistest iseärasuste ning ülejäänud ulatuses kasvukeskkonnas valdavate käitumisviiside mõjuga.
• 35% alkoholitarvitajatest kogeb alkoholi tarvitamise käigus mälulünkasid.
• Alkoholisõltlastel tekivad perifeerse närvisüsteemi kahjustused – sarnaselt diabeedi puhul esinevale närvikahjustusele põhjustab ka alkohol jäsemete tuimust ja paresteesiaid. Kuni 50%il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse.
• Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust.
• Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid.

Allikad: National Alcohol Strategy, Alcohol and mental health, 2003. Schuckit 2009. Harrison’s 2008.

On väidetud, et vähene ja mõõdukas alkoholi tarvitamine on vaimsele tervisele kasulik. Paraku pole need väited teaduspõhised.

Teaduslikud uuringud pole alkoholi kasulikkust vaimsele tervisele tõestada suutnud ning tegelikult on alkoholi tarvitamine üks riskitegur vaimse tervise probleemide tekkel.

Mitmete teadusuuringutega on tõestatud, et alkoholiprobleemide esinemine suurendab ka teiste vaimse tervise probleemide esinemist.

• Austraalias L. Burnsi ja M. Teessoni korraldatud uuringu andmetel on kolmandikul alkoholiprobleemidega inimestest ka mõni teine vaimse tervise probleem.
• Alkoholiprobleem suurendab kümme korda mõne teise uimasti kuritarvitamise riski, neli korda käitumishäirete riski ning kolm korda ärevushäirete riski.
• Alkoholi tarvitamine aeglustab ka teistest vaimse tervise probleemidest paranemist. Depressiooniga inimesed, kes aeg-ajalt tarvitavad liiga palju alkoholi, teevad suurema tõenäosusega endale viga või sooritavad suitsiidi. Skisofreenikutel võib isegi vähene alkoholi tarvitamine halvendada haigussümptomeid ning raskendada haiguse kulgu.
• Isegi väikestes kogustes alkohol ei sobi kokku enamiku vaimse tervise probleemide ravimiseks kirjutatud ravimitega.