Sotsiaalsed mõjud

Alkoholi sotsiaalsed mõjud

Alkoholi sotsiaalsed mõjud Eestis on ohtlikult tugevad, puudutades väga suurt osa elanikkonnast.

Iga teine eestimaalane, täpsemalt 52% elanikkonnast, teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarvitada.

Alkohol ja sotsiaalne vastutus

Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavate käitumismallide  põhjal kujunevad välja inimese väärtushinnangud ja harjumused.

Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.

Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks.

1. Isikuvälised tegurid:

• vanemate alkoholi joomine,
• kodune olukord,
• eeskujuks oleva täiskasvanu alkoholi joomine,
• sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel,
• koolist puudumine,
• alkoholi kättesaadavus,
• alkoholireklaamid ja nende levik.

2. Isiksusest tulenevad tegurid:

• elamustejanu,
• tahtmine end näidata ja silma paista,
• sõltumatusepüüd,
• kohanemisraskused,
• võõrandumine,
• madal enesekontroll,
• oskamatus stressiga toime tulla,
• arvamus alkoholi positiivse mõju kohta.

Inimese käitumine ja suhtumine alkoholi on sotsiaalselt õpitav. Väga palju sõltub seejuures meist endast ja meie sotsiaalsest vastutustundest.

Lapsed ja vanemad

Lapsed kasvavad enamasti üles koos oma vanematega, kes on nende jaoks suured autoriteedid. Nii on vanemate jäljendamine lapse arenedes üks olulisemaid õppimisviise.

Sageli keelavad vanemad oma lastel rangelt igasuguse alkoholi tarvitamise, kuid ise joovad laste nähes suurtes kogustes. Noored ei mõista, miks nemad ei tohi juua, kui vanemad seda iga päev teevad.

Seega peaksid vanemad peale alkoholi kahjulikest mõjudest rääkimise jälgima ka enda alkoholi tarvitamist.

Teine äärmus on, et vanemad ise pakuvad või ostavad oma lastele alkoholi, arvates, et kui lapsed kodus vanemate juuresolekul joovad, siis vähendab see nende huvi alkoholi vastu.

Tegelikult on see selge signaal, et kui vanemad alkoholi tarvitavad ja seda ka oma lapsele pakuvad, ei ole tegu millegi ohtliku ega taunimisväärsega.

Meie ja teised

Sotsiaalne vastutus tähendab peale enda tegude eest vastutamise ka tahet ja julgust tegutseda olukordades, mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks meelekindlust mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte lasta seda teha ka oma sõbral ega kellelgi teisel.

Kuid kas me julgeme kutsuda politsei korda rikkuvale purjus inimesele või alaealistele, kes avalikus kohas joob? Kas teame, mida teha, kui keegi on saanud alkoholimürgistuse ja vajab esmaabi?

Olles teadlik, millised riskid alkoholi tarbimisega kaasnevad, on võimalik neid riske ennetada või vältida. Võib juhtuda, et olete tunnistajaks sellele, kuidas teie sõber on alkoholi joomise tagajärjel ohtlikus olukorras ja teil tuleb oskuslikult tagajärgedega tegeleda.

Sotsiaalsest vastutustundetusest saab rääkida ka siis, kui me ärgitame alkoholi jooma kedagi, kes selleks soovi ei avalda. Paraku on Eestis üsna levinud olukord, kus seltskonnas alkoholist keeldujat püütakse kõikvõimalike nippidega siiski jooma keelitada. Uuringu andmetel on Eestis enamik inimesi kokku puutunud survega alkoholi tarbida. 68% inimestest on olnud olukorras, kus neile pakutakse aktiivselt alkoholi ning 60% tunnistab, et nad on seltskonna mõjul joonud rohkem, kui kavatsesid.

See tuleneb sellest, et tihti ei nähta alkoholi tarvitamises probleemi. Seni, kuni alkohol on kergelt kättesaadav ning seostub positiivsete ja ihaldusväärsete väärtustega (näiteks kuulsad inimesed alkoholi tarbimas või alkoholi mõju idealiseerimine reklaamides), on iga päev alkoholi tarbimine (näiteks õhtusöögi kõrvale veini või õlle joomine) või purjusolek avalikkuse jaoks avasüli vastuvõetav (näiteks meedias toredana kujutatud joomapidude kaudu).

Riik ja ühiskond

Riigi ülesanne on toetada alkoholi tarvitamist tervist võimalikult vähe kahjustaval viisil, takistada salaalkoholi tootmist, alkoholi kuritarvitamist ning tarvitamist selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas.

Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleks reguleerida. Samuti on riigi ülesanne edastada selgeid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta.

Riigi ja ühiskonna sotsiaalne vastutus tähendab omada kindlaid tõekspidamisi ja väärtushinnanguid selle kohta, milline alkoholi tarvitamine on ühiskonnas vastuvõetav ning millisel juhul astuvad riik ja ühiskond inimese käitumistavadele vastu.

Aga riik ja ühiskond, need oleme meie – inimesed.

Mõju alkohooliku lähedastele

Alkoholiprobleem ei ole inimese isiklik mure, vaid puudutab ka teisi tema ümber.

Perekonnaliikmete käitumisel ja tunnetel on kahepoolne mõju. Kui keegi perekonnas joob, mõjutab see teiste pereliikmete käitumist ja samas mõjutab pereliikmete käitumine oma lähedase joomist.

Alkoholiga seotud perekondlikud probleemid jagunevad kolmeks.

1. Füüsilised probleemid

• Ühised puhkused ja muud kogupereüritused võivad muutuda üha harvemaks või puududa täielikult.
• Pereliikme joomine võib tekitada tõsiseid rahaprobleeme ja seeläbi kannatavad nii perekonna toidulaud, elamistingimused kui ka üldine heaolu.
• Peres võib ette tulla vägivalda ja õnnetusi.
• Sageli jäävad lapsed hooletusse ja nende huvidega ei arvestata, ette võib tulla laste väärkohtlemist, kaasa arvatud seksuaalset väärkohtlemist.

2. Psühholoogilised probleemid

• Sageli võtab alkoholitarvitaja elukaaslane endale suurema vastutuse ja hoolitseb üksi kogu ülejäänud pere heaolu eest. See raske ülesanne – tulla toime nii laste, alkoholitarvitaja kui ka tema joomisest tingitud probleemidega – võib viia tõsise emotsionaalse stressini.
• Alkoholitarvitaja vanemad võivad tunda ennast süüdi ja olukorra eest vastutavana.
• Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla täiskasvanu rollis, et toetada teist vanemat või olla emaks-isaks oma vendadele-õdedele.
• Peres puudub sageli järjepidevus ning kindlustunne, omavaheline usaldus on kadunud, sest kokkulepetest ja lubadustest ei peeta enam kinni. Tekib süütunne ja viha.
• Nii lastel kui ka täiskasvanutel võivad kujuneda ärevusseisundid, hirmud ja depressioon. Nad võivad ennast tahtlikult vigastada või üritada enesetappu.

3. Sotsiaalsed probleemid

• Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest.
• Lapsed ja elukaaslane võivad häbeneda oma sõpru külla kutsuda. Perekond võib tunda, et sugulased ja sõbrad on nad hüljanud. Sageli tehakse kõik, et alkoholiga seotud perekondlikke probleeme teiste eest varjata.
• Alkoholitarvitaja võib hakata valima ja kontrollima, kellega perekonnaliikmed tohivad kohtuda ja läbi käia, tema uutel sõpradel on tavaliselt samuti alkoholiprobleemid.
• Paljud sellised pered on politsei, sotsiaalasutuste, omavalitsuste ja haridustöötajate huviorbiidis. Tekivad kuulujutud ja levib negatiivne hoiak, mis saadab pereliikmeid varjuna kõikjal.
• Sageli on alkohooliku elukaaslane lähedase alkoholipruukimisest sedavõrd häiritud ja mures, et jätab hooletusse nii iseenda kui ka ülejäänud pereliikmete vajadused. Ta tunneb end sageli süüdi ja alkoholiprobleemidega inimese käitumiste eest vastutavana, tema meeleolu ja kodus valitsev õhkkond sõltuvad esmajoones alkohooliku tujudest.
• Pere satub suletud ringi ja kaotab ajapikku kontaktid välismaailmaga. Nii nagu alkohoolik hakkavad ka tema lähedased pikapeale probleeme eitama ja üritavad sõltlase tegude tagajärgi siluda, püüdes nii perekonda koos hoida.

Mis on kaassõltuvus?

Lastes lähedase alkoholisõltuvusel koduses elus kõige üle võimust võtta, võivad teised pereliikmed sattuda kaassõltuvusse.

Kaassõltlased on inimesed, kes on „haiged koos alkohoolikuga”.

• Kaassõltlane elab tihtipeale vaimselt kurnavat kaksikelu.
• Kodus on kaassõltlane selline, nagu alkohooliku käitumine parasjagu võimaldab ja see muudab tema olukorra väga ebakindlaks.
• Kaassõltlane sõltub suurel määral alkohooliku emotsioonidest ning usub, et temalgi ei saa olla hea, kui alkohoolikust elukaaslasel parasjagu paha tuju on.
• Kaassõltlane ei võta enne midagi ette, kuni pole hoolega kaalunud, kuidas alkohoolik reageerida võiks.
• Perekonnas võtab maad pidev närviline valvelolek, mis haarab kõiki peale alkohooliku enese.
• Nagu alkoholisõltuvus, on ka kaassõltuvus süvenev. Nii on alkohooliku lähedastel üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda, näiteks tööl, sest vaimse tervise kurnatus mõjutab nii reaktsioone kui ka käitumist.
• Kõige eelneva tulemusel kaotavad kaassõltlased huvi ühiskonnas toimuva vastu ning tunnevad ennast tõrjutuna. Suurem osa neist on proovinud leida olukorrast väljapääsu alkoholiga.

Kaassõltlane vajab abi

Nagu alkohoolik vajab ka kaassõltlane oma elu tagasi rööbastele seadmiseks abi. Ent sarnaselt alkoholismile on kaassõltuvus nii-öelda eitamise haigus ja nii jõuavad sellised inimesed spetsialistide juurde suhteliselt hilja.
Ajendiks on siis pigem tekkinud kriisiolukord, näiteks perekonna olukorrast tingitud vaimse ja füüsilise tervise häired või halvimal juhul enesetapumõtted või -katse.
Spetsialistide ja tugirühmade kontaktid asuvad siin.

Mõju alkohooliku lastele

Vanemate kohus on luua lastele täisväärtuslikuks arenguks vajalikud tingimused, neist hoolida, olla toeks ja julgustada. Alkohol võib laste heaolu perekonnas tõsiselt kahjustada.

Alkoholiprobleemidega perest pärit lapsed kogevad sageli vanemliku armastuse ja toetuse asemel emotsionaalseid ja füüsilisi kannatusi. Nendel lastel ei ole võimalust perekonda vahetada, ära minna ega perekonda terveks ravida.

Euroopas on hinnanguliselt 23 miljonit alkoholisõltlast ning suure osa alkoholikahjudest kannavad inimesed, kes ise alkoholi ei tarvita.

Siia kuulub 60 000 alakaalulisena sündinud last, 16% väärkoheldud ning hooletussejäetud last ning 5–9 miljonit last, kes elab alkoholist oluliselt mõjutatud perekondades.

Milline on probleemne alkoholi tarvitamine perekonnas?

• Pidev alkoholi tarvitamine, kus lapsevanem joob igal võimalusel, sõltuvalt rahalistest võimalustest, argimuredest ja nõnda edasi.
• Õhtune alkoholi tarvitamine, kus vanem joob regulaarselt õhtuti ühesuguse koguse alkoholi ja väldib nii lastega koos olemist, tegelemist, emotsionaalset lähedust ja kättesaadavust.
• Rohke alkoholi tarvitamine nädalavahetustel.
• Joomahood, mis võivad kesta päevi või nädalaid. Nende ajal on lapsevanem enamasti purjus ning sellele järgneb kainuse periood.

Mida lapsed tunnevad?

Sellise pere lapsed kasvavad üles kaotusehirmus. Nad kogevad sageli vanema, sõprade, turvatunde, enesehinnangu või armastuse kaotust.

• Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava vanema tervise pärast ning võivad karta tema surma.
• Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid. Elamine alkoholiprobleemidega perekonnas võib olla ebastabiilne, kaootiline ja etteaimamatu.
• Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut: ära räägi, ära usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, sest oled siin maailmas teiste jaoks.
• Peres võib esineda väärkohtlemist ja laste hooletusse jätmist, mis süvendavad lapse väärtusetuse tunnet veelgi.
• Pereliikmetel võib olla häbi alkoholi tarvitava lähedase pärast, samuti võivad nad tunda end süüdi tema alkoholi tarvitamises.

Laste rollid probleemses peres

Laste rollid alkoholiprobleemidega peres võivad olla erinevad:

• Noorim omandab tavaliselt niinimetatud nähtamatu lapse rolli ja vanim kannab täiskasvanute asemel pere eest vastutust.
• Suurema laste arvu puhul on keegi tõenäoliselt patuoina rollis – see, kes on kõiges selles „süüdi” ja kellegi teise kanda on nii-öelda meelelahutaja roll ehk hoida üleval pere meeleolu.
• Nii või teisiti püüab kogu pere sellise rollijaotuse kaudu alkoholiprobleemidega toime tulla ja pereelu säilitada.

Kuidas kõik see lastele mõjub?

Halvasti toimivas peres kasvamine avaldab inimese kujunemisele suurt mõju ning sellistes oludes kasvanud lastel on sageli mitmeid käitumis- ja psüühikahäireid.

• Sellised lapsed võivad sündida alkoholsündroomiga või kannatada väärkohtlemise all.
• Lastel võivad tekkida probleemid koolis, eakaaslastega suhtlemisel ja rahaasjades. Nad võivad elada väga halbades oludes ja sotsiaalsüsteemi abi ei pruugi nendeni jõuda.
• Nii geneetilised kui ka sotsiaalsed uuringud toovad esile alkoholiprobleemidega peredest pärit laste suurema tõenäosuse hakata tarvitama uimasteid ning jääda neist sõltuvusse.
• Sageli kanduvad lapsepõlvest pärit probleemid täiskasvanuikka ja mõjutavad eluga toimetulekut, muuhulgas valikuid partneri otsimisel.
• Vahel kordub läbielatud lapsepõlvetraagika uuesti, seekord juba oma laste kasvatamisel.

Püüa leida abi!

Alkoholiprobleemidega inimeste lähedased peaksid kindlasti otsima abi ning võtma ühendust spetsialistide või toetusrühmadega.

Vastavad kontaktid leiab siit.