Maksahaigused

Alkohol ja maks

Maks on inimese siseorganitest sageli esimene, mis alkoholi laastavat mõju tunda saab.

Maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu vereringesse, kogu seedekulglast pärit veri aga läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa.
Maksarakud on võimelised alkoholi lõhustama ainult teatud kiirusega, umbes ühe alkoholiühiku ehk 250 ml lahjat õlut tunnis. Kui jood kiiremini, kui sinu maks suudab alkoholi töödelda, tõuseb alkoholi tase sinu veres.

Alkoholi lagundamine toimub põhiliselt maksarakkudes sisalduvate alkoholi lõhustavate ensüümide abiga. Alkoholi lõhustamise käigus tekib mitmeid keemiliselt aktiivseid ühendeid, mis põhjustavad halba enesetunnet (atseetaldehüüd) ning mis on vähki tekitava toimega (atseetaldehüüd, hapniku reaktiivsed osakesed).
Suurem osa lõhustunud alkoholist väljub organismist uriini, higi ja väljahingatava õhu kaudu.

Maksahaigused

Alkoholist tingitud maksakahjustus on nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige sagedasem maksahaiguse põhjus.

• Alkoholist tingitud maksakahjustuste risk suureneb hüppeliselt, kui juua pidevalt üle riskipiiride.
• Maksakahjustused kujunevad välja aastate vältel, sõltudes joodud alkoholi koguhulgast. Naistel ilmnevad haigustunnused kiiremini kui meestel.
• Maksakahjustuste teke sõltub ka toitumisharjumustest, kokkupuutest teiste maksale toksiliste ainetega, geneetilistest iseärasustest, immuunsusest, viirushepatiidi esinemisest ja muust sellisest.
• Täpsed põhjused, miks mõnedel inimestel tekivad alkoholiga liialdades maksakahjustused kergemini kui teistel, ei ole teada.

Tähelepanu! Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos.

Alkoholmaks ehk rasvmaks

• Suurtes kogustes või pidevalt alkoholi tarvitavatel inimestel hakkab maksarakkudesse kogunema rasva. Nähtavad sümptomid puuduvad, mistõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka.
• Rasvmaks esineb 90%il korraga suuri alkoholikoguseid või pidevalt alkoholi tarvitavatest inimestest.
• Rasvmaksale omased muutused taanduvad alkoholi tarvitamise lõppedes kahe nädala kuni kahe kuuga.

Alkoholhepatiit ehk maksapõletik

• Maksarakkude põletik ehk hepatiit on põhjustatud alkoholi suurtes kogustes tarvitamisest mitmete kuude jooksul.
• See haigus võib tekkida nii noorematel kui ka vanematel inimestel, kes tarvitavad pikema perioodi jooksul suurtes kogustes alkoholi.
• Alkoholhepatiit on taaspöörduv juhul, kui alkoholi tarvitamine lõpetatakse.
• Kerge alkoholhepatiit ei pruugi sümptomeid anda ning haigus võidakse leida juhuslikult maksa funktsiooni näitavate vereproovide tegemisel.
• Raske alkoholhepatiit võib põhjustada nõrkust, kõhuvalu, iiveldust, halba enesetunnet, nahakollasust või valu maksapiirkonnas. Sel juhul võib vaja minna haiglaravi.
• Kui maksapõletiku puhul jätkatakse alkoholi tarvitamist, võib see muutuda krooniliseks ning kujuneda maksatsirroosiks.

Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos

• Alkoholtsirroosi iseloomustavad püsivad ja pöördumatud muutused maksakoes – maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine.
• Alkoholtsirroos kujuneb välja umbes igal kümnendal kuni igal viiendal alkoholi liigtarvitajal. Haiguse väljakujunemine võib võtta kümme aastat, naiste puhul kiiremini.
• Alkoholtsirroosi tekkeks piisab, kui juua elu jooksul 100 kg puhast alkoholi. See teeb umbes 30 g puhast alkoholi ehk umbes 1,5 pooleliitrist lahjat õlut iga päev kümne aasta jooksul.
• Alkoholtsirroos on enamasti pöördumatu haigus, kuid selle sümptomeid saab leevendada alkoholist täielikult loobudes.
• Umbes 69%il alkoholhepatiidi ja alkoholtsirroosi juhtudest sureb inimene nelja aasta jooksul pärast haigestumist.

Pankreatiit

Alkoholi liigtarvitajatel esineb ägedat pankreatiiti kolm korda sagedamini kui üldpopulatsioonis.

• Kõhunääre ehk pankreas on umbes 15 cm pikkune pirniviilutaoline organ, mis paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel.
• Alkohol ja sapikivid on ägeda pankreatiidi sagedaseim tekkepõhjus.
• Ägedat pankreatiiti esineb aina sagedamini, mis on otseses seoses pidevalt suurenenud alkoholi tarvitamisega.
• Ägeda pankreatiidi haigustunnuseks on äge vöökujuline ülakõhuvalu, millega enamasti kaasneb korduv ja kergendust mittetoov oksendamine.
• Krooniline pankreatiit kujuneb pärast korduvat ägeda pankreatiidi põdemist. Oma olemuselt on see kõhunäärmekoe järkjärguline hävimine ja asendumine sidekoega.