Alkohol ja õnnetused

Alkoholi seosed õnnetustega

Õnnetus tekib, mitte ei juhtu, siis kui ei suudeta ümbritseva keskkonna ohtusid kontrollida või nende eest kaitset luua. Alkohol on õnnetuse tekkimisel tihti suur asjaosaline.

Õnnetuste toimumises ei ole juhuslikke protsesse. Tegemist on alati põhjus-tagajärg seostega.

Alkoholi tarvitamisega seotud vigastusi võib tekkida mitmetes erinevates olukordades, näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, sporti tehes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates.

WHO andmetel on peaaegu pooled alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused.

Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega.

• Alkoholi tarvitamine suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet.
• Näiteks kui vere alkoholisisaldus on kõrgem kui 0,05 promilli, suureneb risk liiklusõnnetuseks kaks korda. Vere alkoholisisalduse 0,1 promilli korral on risk 7 korda kõrgem ning 0,15 promilli korral 25 korda kõrgem kui alkoholi mittetarvitamise korral. (Alcohol and your health factsheets, factsheet 14, Alcohol and injury, 2003)
• Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldsesse olukorda sattumise riski, suurendades impulsiivsust ja vähendades inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada.
• Alkoholi tarvitamine suurendab riski endale viga teha, tõstes riski enesetapule ning suitsiidsele käitumisele.

Eesti ja alkoholiga seotud õnnetused

• Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga suur suremus sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad.
• Alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes.
• Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88%.
• Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad ennekõike parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda.

Allikas: Alkoholi aastaraamat, EKI 2009.