Alkohol ja noored
Alkohol ja alaealised
Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks.
Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma.
Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus.
- 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased.
- Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%.
Mida alkohol organismiga teeb?
- Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
- Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.
- Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired.
- Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise. Teisisõnu – rinnad võivad kosuma hakata.
- Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
Purjus noorte ohud
Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada.
- Alaealiste organismi alkoholitaluvus on väiksem, seepärast tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini.
- Purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks: minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi.
- Ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks.
Alkohol ja vanemate mõju
Rohkem kui pooltel noorukitest on alkoholi tarvitavaid sõpru ja lähikondlasi.
See tähendab, et noored on iga päev keskkonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Kui vanemad joovad, ei taha noored sageli mõista, miks nemad seda teha ei või.
Uuringud näitavad, et nende lapsevanemate lapsed, kellel on konkreetsed ja ranged seisukohad alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes, joovad vähem alkoholi kui need lapsed, kelle vanemad ei piira ega kontrolli oma laste alkoholi tarvitamist.
Kuidas olla eeskujuks?
Olenemata sellest, kas sa keelad oma lapsele alkoholi tarvitamise või lubad tal näiteks perekondlikel üritustel alkoholi proovida, pead sa ise jääma lapsele eeskujuks.
- Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta: kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana saad sina anda kõige ausamat ja kasulikumat infot.
- Seadus ei luba Eestis alkoholi osta ja tarvitada alla 18aastastel. Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas.
- Kui sa ise jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne.
- Ole lastega alkoholi teemal avatud: ole valmis nende küsimustele vastama ning sel teemal arutlema. Pea meeles, et 15. eluaastaks on alkoholi proovinud juba ligi 90% noortest.
- Seleta lahti, kui palju alkoholi on ühes või teises joogis, et noor saaks aru, kui palju alkoholi ta tegelikult ära joob.
Lapsevanema kohus on rääkida ka nendest alkoholi tarvitamise viisidest, mis on tervisele vähem ohtlikud ja anda nõu, mida teha näiteks siis, kui keegi on joonud liiga palju.
Loe lisaks:
