Noored statistikas

Noored alkoholi küüsis

Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana.

Paraku tuleb tõdeda, et klišeeks peetav väide nooruse hukkaminekust kannab endas üha tugevamat sisu.

Mõtlemapanevaid fakte

• Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 (HBSC) ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju.
• 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC).
• Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega.
• Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel.
• Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised.

Miks lapsed ja noored joovad?

• Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks!
• Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta.
• Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist.
• Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid.

Kui paljud noorukitest joovad?

• Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 15–16aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel.
• Üle poole 10–13aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku.
• 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7%.

Eesti noored ja muu maailm

• Võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat (HBSC, 2005/06).
• Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on rohkem kui pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid.
• Keskmiselt 15% noortest on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid probleeme vanematega, 13%il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama paljudel on olnud probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse.
• Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Juba 11aastaste vanuserühmas on see näitaja 52%, 13- ja 15aastastest on alkoholi proovinud enamik – vastavalt 82% ja 93%.
• 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus.
• Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport, TAI 2009).