Kes joovad?
Joomiskultuur Eesti moodi
Eesti inimeste alkoholi tarbimist iseloomustab suurte alkoholikoguste joomine eesmärgiga purju jääda.
Sellise alkoholitarbimise viisiga kaasneb tugev seos joomise ning vägivalla, sealhulgas enese vastu suunatud vägivalla vahel.
Võrdluseks: niinimetatud kontinentaalses joogikultuuris on alkoholi tarbimine enamasti seotud toidukultuuriga ning korraga tarbitakse väiksemaid alkoholikoguseid. Sellest tulenevalt on ka alkoholitarbimise seosed vägivallaga nõrgad ja alkoholist tingitud kahjud väiksemad.
Mõtlemapanevaid fakte
- Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju.
- Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal.
- Iga kuues naine joob end purju kord kuus.
- Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas.
- Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4. kohta.
Allikas: Alkoholi liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises, TAI 2010.
Kui paljud meist ei joo?
- Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid umbes 15% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast (EKI 2010).
- Mittetarbijate hulk on viimastel aastatel langenud. Veel 2005. aastal väitis 18% elanikest, et nad ei tarbi alkoholi.
- Vanusegrupiti on alkoholi mittejoojaid rohkem vanemate naiste ning noorte hulgas.
Kui tihti keegi joob?
- Naiste seas jääb igapäevaste alkoholitarvitajate osakaal alla 1%.
- Seevastu ligi 10% täiskasvanud meestest joob iga päev.
- Nooremate meeste seas esineb igapäevast joomist väga vähe, kuid see hulk suureneb vanuse kasvades.
- Enim on igapäevaseid alkoholitarvitajaid 35–64aastaste meeste seas, neist omakorda tõuseb esile vanusegrupp 45–54 aastat, kus igapäevaseid joojaid on 12%.
- Mõnel korral nädalas joob alkoholi 23% täiskasvanud Eesti elanikest. Naistest teeb seda 13%, meestest 35%.
- Nädalas vähemalt mitu korda joojaid on üldiselt kõigis vanuserühmades. Meeste puhul annavad paar korda nädalas alkoholi tarvitajate seas tooni 25–44aastased, kellest joovad ligi pooled ehk 45%. Vanemate meeste seas joomise sagedus üldiselt väheneb.
- Naiste puhul suureneb mitu korda nädalas joojate hulk vanuse kasvades, olles suurim 35–44aastaste naiste seas (18%). Pärast seda alkoholi tarvitamise sagedus järsult langeb.
- Eriti aplalt tarvitavad alkoholi kuni 34aastased lahutatud või lahus elavad mehed. 25–34aastastest lahutatud meestest joob mitu korda nädalas koguni 82%. Naiste puhul on pigem vastupidi: sagedamini joovad abielus ning nooremad vallalised naised.
- Nii meeste kui ka naiste seas joovad kõige sagedamini üksi elavad kuni 25aastased noored.
- Sagedast alkoholitarvitamist tuleb rohkem ette suurema kuusissetulekuga inimeste seas, ja seda nii meeste kui ka naiste puhul (ETU, 2007).
- Kõige sagedamini juuakse õlut, mis on 18–29aastaste meeste seas populaarseim jook. Õlut joob 5% alkoholi tarbijatest iga päev ning 17% paar korda nädalas. Viina joovad kõige sagedamini 50–64aastased mehed (EKI, 2010).
