Alkoholitarbimine Eestis

Me joome liiga palju

Eesti elanike alkoholi tarbimine on enesehävituslik. Me pumpame endasse alkoholi kogu rahva tervist ohustavates kogustes. Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholis oli 2010. aastal seega 9,7 liitrit elaniku kohta, mis on Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel alates 2004. aastast madalaim näitaja.

Rõõmustada on siiski vara, kuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele.

Kohutavad arvud: need arvud käivad kõigi Eesti elanike kohta. See tähendab, et ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas 9,7 liitrit puhast alkoholi. Vastupidiselti laialt levinud müüdile on turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused sellest arvust juba maha arvestatud.

Alkoholi tarbimist Eestis arvutatakse nii: alkohoolsete jookide tarbimine = siseturu legaalne müük + musta turu müük – turistide kaasaostud – turistide alkoholi tarbimine + kohalike inimeste alkoholi tarbimine ja kaasaostud välismaalt + oma valmistatud alkohol.

Alkoholimüük Eestis

Arvestatuna 100% alkoholis, müüdi 2010. aastal siin legaalset alkoholi 12,7 liitrit elaniku kohta. Turistide kaasaostud moodustasid sellest 3 liitrit ja see trend on hakanud viimastel aastatel taas tõusma.

Illegaalse alkoholi müük moodustas 2010. aastal 0,7 liitrit elaniku kohta ja seegi näitaja on kasvanud juba neljandat aastat järjest.

Alates 2006. aastast hinnatakse ka turistide kohapealset alkoholi tarbimist ning see ei ole aastatega oluliselt muutunud (2010. aastal 0,9 liitrit elaniku kohta).

Kui palju turistid alkoholi ostavad?

• 100% alkoholis väljendatuna tarbisid välismaised turistid 2010. aastal Eestis viibides 0,9 miljonit liitrit alkohoolseid jooke.
• Turistide ostude osakaal alkoholi legaalses müügis kasvas 2010. aastal 29%-ni ning Eestist osteti kokku 190,3 mln liitrit alkohoolseid jooke.
• Eesti siseturult (kauplustest ja laevadelt) väliskülastajate ostetud alkohoolsete jookide kogus arvestatuna 100% alkoholis oli 2009. aastal 4 miljonit liitrit.

Allikas: EKI 2010/2011.

Joodud koguseid alahinnatakse
Inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, pidades seda väiksemaks, kui see tegelikult on.

• Kuigi 74% inimestest tõdeb, et Eestis juuakse palju, hinnatakse enda alkoholitarbimist pigem väheseks (55%) või mõõdukaks (26%).
• Vaid 4% inimestest hindab oma alkoholitarbimist suureks.
• 15% inimestest väidab, et nad ei joo üldse alkoholi.

Allikas: EKI 2010.

Inimesed ei taju, et nende joodud kogused on pidevalt suurenenud

• Alkoholi müük Eestis on aasta-aastalt suurenenud.
• Samal ajal on vähenenud nende inimeste arv, kes peavad oma joomist mõõdukaks ja suurenenud nende arv, kes peavad seda väheseks.

Mida Eestis juuakse?

Kõige rohkem …

… tarbivad Eesti elanikud (ümberarvestatuna 100% alkoholiks) kangeid alkohoolseid jooke.

• Ümberarvestatuna absoluutalkoholiks tarbiti 2010. aastal inimese kohta 3,65 liitrit legaalset kanget alkoholi.
• Peaaegu sama suur – arvestatuna 100% alkoholis 4 liitrit inimese kohta – oli 2010. aastal ka õlle tarbimine.
• Viimase 11 aastaga on enim kasvanud lahjade alkohoolsete jookide tarbimine.
• Kui 1999. aastal oli lahjade alkohoolsete jookide tarbimine 100% alkoholis arvestatuna 0,4 liitrit, siis 2010. aastal juba 1,1 liitrit elaniku kohta.

Kõige sagedamini …

… tarbivad Eesti elanikud lahjasid alkohoolseid jooke, kõige tihedamini juuakse veini ja õlut.

• 2010. aastal jõi veini 1–3 korda kuus 56% täiskasvanutest alkoholi tarbijatest ning veelgi tihedamini 8% vastanutest.
• Õlut jõi paar-kolm korda kuus 28% vastanutest, samas tegi seda iga nädal ja tihedamini 25% alkoholi tarbijatest.
• Sageli ehk rohkem kui korra nädalas alkoholi tarbivate meeste osakaal on mitu korda suurem kui naistel. Näiteks tarbis 31% 2010. aastal küsitluses osalenud meestest õlut mitu korda nädalas. Naistest tegi seda vaid 10%.

Kes joovad kõige rohkem?

Suurema osa alkohoolseid jooke (välja arvatud näiteks vahuveinid või väga kallid alkohoolsed joogid) ehk 70–90% turumahust joovad ära iganädalased tarbijad.

Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 10–25% täisealisest elanikkonnast.

Allikas: TNS Emor 2010.

Erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes on erinevad ka alkoholi tarbimissagedused.

• Viina tarbivad teistest pisut sagedamini Kirde-Eesti väikelinnade mehed. Haridustaseme järgi on viina tarbijaid enim alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas.
• Viskit, konjakit ja teisi kangeid alkohoolseid jooke tarbisid sagedamini suuremates linnades elavad mehed.
• Mõõdukamalt ehk 1–3 korda kuus veini, siidrit, long drink’e ja kokteile tarbinute seas oli naisi rohkem kui mehi. Siidrit ja long drink’e tarbivad teistest rohkem nooremad kõrgema sissetulekuga eesti naised.
• Tervise Arengu Instituudi küsitluse põhjal tarbis 2008. aastal ligikaudu kolmandik täiskasvanud rahvastikust nädalas üle nelja annuse alkoholi. Keskmisest rohkem tarbisid alkoholi suurema sissetulekuga eestlastest mehed. Sissetulekute suurus mõjutas ka naiste alkoholitarbimist.

Miks inimesed joovad?

Alkoholi tarvitamine Eestis on EKI küsitluste põhjal väga tugevalt seotud sotsiaalse suhtlemisega.

18–74aastaste täiskasvanute seas on peamised joomise põhjused olulisuse järjekorras järgmised:

• tähtpäevade puhul on kombeks,
• tarbimine seltskonna mõttes,
• alkohoolsed joogid maitsevad.

Teise olulise grupina toodi välja alkoholi tarbimine pingetest vabanemiseks ning lõõgastumiseks (EKI, 2009).

2009. aastal suurenes eelmiste aastatega võrreldes oluliselt nende vastanute osakaal, kes pidasid alkoholi tarbimist (12% vastanutest) võrreldes teiste vaba aja veetmise kulutustega odavamaks (EKI, 2010).

• Seltskonna mõttes joomist tõid rohkem välja eestlased, maitseelamuse eesmärgil tarbimist nimetasid rohkem mitte-eestlased ning nooremad inimesed.
• Linnainimesed tarbivad alkoholi pingete leevendamiseks ja lõõgastumiseks sagedamini kui maainimesed.
• Alkoholi tarbimist harjumuse tõttu või kaaslaste survel mainisid keskmisest rohkem kõige madalama sissetulekuga inimesed.
• Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse (EKI 2009).
• Elanike endi hinnangud oma tarbimise kohta pole EKI uuringute põhjal aastate jooksul oluliselt muutunud.
• Mõõdukate tarbijate osakaal jäi kümne aasta kestel vahemikku 21–29% vastanutest.