Alkoholist tingitud kahjud

Alkoholi hävitustöö

Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades.

Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel, nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni 3-4 korda suurem.

• Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 1500 inimest.
• Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% hukkunutest on alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes 23%.
• Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad peamiselt parimas eas mehed. Meeste suremus vigastustesse ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda.

Õnnetused, mürgistused, enesetapud
Alkohol on üliraskete vigastuste peamine põhjustaja.

• Kõigist uuritud 18–64aastasest vigastussurma ohvritest oli fataalse sündmuse ajal joobes 65%.
• Kõige sagedamini, 58%-l, registreeriti vigastussurma ohvritel raske joove, keskmises ja kerges joobes oli vastavalt 25% ja 17%.
• Seega on eriti suur osakaal alkoholijoobega seotud vigastussurmadel parimas tööeas oleva elanikkonna hulgas, ulatudes 42%st kukkumisest põhjustatud surmade puhul kuni 75%ni uppumissurmade korral.
• 2005. aastal põhjustas Eestis enim mittesihilikke ehk õnnetuslikke vigastussurmajuhtumeid alkoholi liigjoomine. Seda nii meeste kui ka naiste seas.
• Vanuserühmas 20–60 eluaastat on meeste vigastussurmade seas esikohal vahelduvalt kas mürgistus või enesetapp.
• Keskealistest suitsiidi sooritanutest suurem osa (82%) olid alkoholi liigtarvitajad.

Joobes juhtidega seotud õnnetused

Eestimaa liikluses on olukord paranemas, ent arenguruumi jätkub: meie teedel liikleb hinnanguliselt mitu korda rohkem joobes juhte kui Soomes.

• Alkoholijoobes või alkoholijoobe jääknähtudega on politsei andmetel viimastel aastatel olnud umbes 1% mootorsõidukijuhtidest. Need inimesed põhjustavad endiselt väga suurt kahju.
• Joobes juhtimisega seotud õnnetused moodustasid 2009. aastal 16% kõikidest liiklusõnnetustest. Kaks aastat varem oli sama näitaja 21%.
• Kui 2007. aastal hukkus joobes juhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes 79 inimest, siis 2009. aastal 28. Vigastatute arv vähenes 2007. aasta 772 vigastatult 2009. aastal 350 vigastatule.
• Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel moodustas 2009. aastal sellistes liiklusõnnetustes hukkunute osakaal kõigist hukkunutest 28%.
• 2008. aastal vähenes esimest korda viimase viie aasta jooksul korduvalt joobes juhtide hulk.
• 2010. aasta 1. juuli seisuga olid Maanteeameti andmetel 25–40aastased joobes juhid süüdi 59 liiklusõnnetuses, peaaegu sama palju, 57 õnnetust, põhjustasid 18–24aastased joobes juhid.

Liiklusseaduse mõistes on sõidukijuht alkoholijoobes, kui:

• tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi (LS § 20 lg 31 p 1);
• tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega (LS § 20 lg 31 p 2).

Tulekahjud: ligi neljandik hukkunutest joobes
2008. aastal hukkus tulekahjude tagajärjel 89 inimest. Neist 21 olid tulekahju puhkemise ajal alkoholijoobes. See moodustab 23% hukkunute üldarvust.

Alkoholi tarbimisega seotud haigused tapavad tuhandeid

Eestis sureb alkoholi tarbimisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed.

• Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
• Osaliselt alkoholist tingitud haiguste tõttu sureb igal aastal 9000 –10 000 inimest. Üle poole neist on naised (EKI 2008).
• Alkoholi tarvitamisest tulenevad terviseprobleemid – näiteks maksatsirroos, kognitiivsed häired ja muud – ühtekokku üle 60 haiguse ja häire – on suuresti tingitud regulaarsest joomisest.
• 2008. aastal suri Eestis maksa alkoholitõve, alkoholimürgistuse ja alkoholist põhjustatud psüühika- ja käitumishäirete tõttu 535 inimest.
• Enamik neist, 320 meest ja 119 naist, olid vanuses 15–64 aastat. 172 inimest suri enne 50. eluaastat ning 51 inimest enne 40. eluaastat (Meditsiiniline surmapõhjuste register, 2009). Võrdluseks: liiklusõnnetustes hukkus 2008. aastal vaid 132 inimest.

Suurimad haigusgrupid
Seni avaldamata 2006. aasta andmete alusel olid Eestis alkoholitarvitamisest tingitud tervisekaotuses (DALY) viis kõige olulisemat haigusgruppi järgmised:

Mehed:

1. Südame-veresoonkonna haigused
2. Välispõhjused
3. Seedeorganite haigused
4. Psühhiaatrilised haigused
5. Pahaloomulised kasvajad

 

Allikas: Rehm, J., Mathers, C., Popova, S. et. al. (2009). Global burden of disease and injury and economic cost attributable to alcohol use and alcohol-use disorders. The Lancet, 373, pp. 2223–2233.

Maksatõbi tapab varasemast rohkem
Alkoholimürgistustest põhjustatud surmade arv on aastati vähenenud, alkoholi maksatõbi surmapõhjusena aga tõusnud.

• Alkoholiga otseselt seotud haigustest esineb enim alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid ning maksa alkoholitõbe, millede ravikulud ulatusid 2009. aastal üle 28 miljoni krooni.
• 2009. aastal pöördus alkoholiga otseselt seotud haigustega eriarsti poole 10 400 inimest (2007. aastal 13 100). Nende haiguste ravikulud moodustasid 36,8 miljonit krooni (2007. aastal 42,4 miljonit krooni).
• Umbes kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, viiendiku alkoholimürgistus ning viiendiku alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
• Naiste suremus on viimastel aastatel kasvanud. Peamised surma põhjustavad haigused on südame isheemiatõbi ja hüpertooniatõbi. Viimane muutus 2009. aastal esimest korda sagedasemaks surma põhjustajaks kui peaajuveresoonte haigused (Eesti Konjunktuuriinstituut).

Kuritegevus ja alkohol käivad käsikäes

Eestis oli näiteks 2008. aastal üle 90 000 kehtiva kriminaalkaristusega isiku. Arvestatav osa neist oli oma kuriteo või kuriteod toime pannud alkoholijoobes.

• 41 000 naist aastas sai vigastada vägivalla tõttu, neist 7000 sai raskeid ja eluohtlikke vigastusi. Pooled perevägivalla ja seksuaalvägivalla juhtumitest olid seotud alkoholi tarbimisega.
• Ainuüksi korduva joobes sõidukijuhtimise eest mõisteti aastatel 2007–2008 süüdi üle 7300 isiku.
• 2009. aastal moodustasid alkoholijoobes toime pandud kuriteod kõigist avastatud kuritegudest 23%. Alkoholijoobes toime pandud kuritegude osakaal on suurim liikluskuritegudes, kus see moodustas 89%.
• Kui alkoholijoobes sooritatud liikluskuritegude osakaal on alates 2008. aastast hakanud langema, siis alkoholijoobes toime pandud isikuvastaste, avaliku rahu vastaste ja varavastaste kuritegude osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud.
• 2009. aastal pandi toime 25 500 alkoholiseaduse rikkumist, millest 15 600 oli alkoholitarbimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine ning 9500 alkohoolsete jookide tarbimine või ostmine alaealiste poolt.

Allikad: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2005. EKI 2010.

Sotsiaalsed mõjud puudutavad paljusid

• 52% eestimaalastest teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud.
• Nende teadjate hulgas on oluliselt rohkem naisi ja madalapalgalisi, kuus kuni 3500 krooni pereliikme kohta teenivaid inimesi. Oluliselt vähem on nende seas mehi ja 15–24aastaseid noori.
• Joomise pärast muretsevad kõige rohkem alkoholitarvitajate lähedased. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarbida.
• Eestis 2001. aastal süüdimõistetutest 75% olid tahtliku tapmise või tapmiskatse sooritamise ajal joobes. Alkoholijoobes pandi toime ka 72% vägistamistest ja vägistamiskatsetest ning tekitati 66% ülirasketest kehavigastustest.

Allikad: EMOR RISC 2009 ja Politseiamet.

Majanduslikud kahjud on väga tõsised

Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurimat majanduslikku koormust põhjustav terviserisk, mis ületab suitsetamise koormuse kaks korda.

• 2006. aastal oli alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud majanduslik koormus 2,2 miljardit Eesti krooni, mis moodustas 1,1% SKPst. Otsene alkoholist põhjustatud haiguste ravikulu oli 362 miljonit krooni, kaudne kulu suremusest 360 miljonit ning kaudne kulu haigestumisest 960 miljonit krooni .
• 2009. aasta üheksa kuuga tasus haigekassa 7302 inimese otseselt alkoholist põhjustatud haigestumise (alkohoolne maksatsirroos, närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon, deliirium jne) ravi eest 26,4 miljonit krooni. Samas suurusjärgus summa maksab haigekassa pearahana perearstidele alla 2-aastaste laste abi eest. Sellele lisanduvad kaudselt alkoholiga seotud haigestumused

Allikas: M. Reinap, TÜ, 2009.

Loe lisaks: