
Koduleht Pohmell, esmaabi ja muud tarkused Alkoholimürgitus
Alkohol pärsib närve, mis kontrollivad organismi tahtetuid talitlusi, nagu näiteks hingamine ja neelamisrefleks (neelamisrefleksi ülesanne organismis on vältida lämbumist).
Oksendamine on liigse koguse alkoholi joomisel üsna tavaline, sest alkohol ärritab magu. Alkoholimürgituse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja ta lämbub.
Inimese alkoholisisaldus veres võib suureneda isegi pärast teadvuse kaotamist, sest alkoholi imendumine maost ja soolestikust vereringesse võtab rohkem aega kui joomine ise. Vale on arvata, et inimene magab end lihtsalt välja.
Isegi kui ohver jääb ellu, võib liiga suur kogus alkoholi tekitada pöördumatu ajukahjustuse. Eriti ohtlik on kiire joomine, näiteks kihlveo või võistluse pärast, sest ohver võib juua surmava koguse alkoholi veel enne teadvuse kaotamist.
Ärge kartke kutsuda kiirabi sõbrale, kes on liiga palju joonud. Ärge muretsege, et sõber saab vihaseks või tunneb piinlikkust - olulisem on, et ta jääks ellu. Alati on parem karta kui kahetseda.
Alkoholimürgitus võib tekkida ka kogemata, eriti lastel.
Reeglina tekib alkoholimürgitus siiski seepärast, et juuakse liiga palju etanooli.
Etanooli toime organismile sõltub vere alkoholisisaldusest. Vere alkoholisisaldus omakorda sõltub alkohoolse joogi kangusest, inimese soost ja kehakaalust, joomise kiirusest ja kogusest ning sellest, kas juuakse tühja kõhuga või mitte.
Tavaliselt suudab organism 0,3 l purgis õlles sisalduva alkoholi töödelda umbes ühe tunniga. Kui alkoholi satub organismi rohkem, kui organism suudab eemaldada, vere alkoholisisaldus suureneb. Kiiresti joomise puhul, kus juuakse näiteks viis või enam jooki järjest, võib vere alkoholisisaldus tõusta nii kõrgele, et tekib alkoholimürgitus.
Vere alkoholisisalduse suurenemine jätkub ka pärast joomise lõpetamist või teadvuse kaotust, sest maos olev alkohol jätkab vereringesse imendumist.
Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.