На русском

Päis

Koduleht Pohmell, esmaabi ja muud tarkused Alkoholimürgitus

Alkoholimürgitus

Alkohol pärsib närve, mis kontrollivad organismi tahtetuid talitlusi, nagu näiteks hingamine ja neelamisrefleks (neelamisrefleksi ülesanne organismis on vältida lämbumist).

Oksendamine on liigse koguse alkoholi joomisel üsna tavaline, sest alkohol ärritab magu. Alkoholimürgituse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja ta lämbub.

Inimese alkoholisisaldus veres võib suureneda isegi pärast teadvuse kaotamist, sest alkoholi imendumine maost ja soolestikust vereringesse võtab rohkem aega kui joomine ise. Vale on arvata, et inimene magab end lihtsalt välja.

Alkoholimürgituse kriitilised nähud

  • Vaimne segasus, inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks, kooma või siis inimest pole võimalik äratada;
  • oksendamine;
  • krambid;
  • aeglane hingamine (hingamissagedus vähem kui kaheksa korda minutis);
  • ebakorrapärane hingamine (hingetõmmete vaheaeg on 10 sekundit või rohkem);
  • liiga madal kehatemperatuur, nahk on kahvatu ja sinakas.

Mis võib juhtuda inimesega, kellel on alkoholimürgitus ja kes jääb abita?

  • Inimene võib lämbuda omaenda okse kätte;
  • hingamine aeglustub, muutub ebakorrapäraseks või seiskub;
  • süda töötab ebakorrapäraselt või seiskub;
  • kehatemperatuur alaneb;
  • veresuhkru tase langeb ja see võib põhjustada krampe;
  • oksendamisest tingitud suur vedelikukaotus võib kutsuda esile krambid, püsiva ajukahjustuse või surma.

Isegi kui ohver jääb ellu, võib liiga suur kogus alkoholi tekitada pöördumatu ajukahjustuse. Eriti ohtlik on kiire joomine, näiteks kihlveo või võistluse pärast, sest ohver võib juua surmava koguse alkoholi veel enne teadvuse kaotamist.

Mida teha, kui kellelgi kahtlustatakse alkoholimürgitust?

  • Teadke ohumärke ning ärge jääge ootama, kuni kõik neist ilmnenud on;
  • tuleb teada, et teadvuse kaotanud inimene võib surra;
  • kui te kahtlustate alkoholi liigjoomist, helistage hädaabinumbril 112. Ei ole mõtet üritada täpselt hinnata inimese purjusoleku taset.

Ärge kartke kutsuda kiirabi sõbrale, kes on liiga palju joonud. Ärge muretsege, et sõber saab vihaseks või tunneb piinlikkust - olulisem on, et ta jääks ellu. Alati on parem karta kui kahetseda.

Alkoholimürgitus võib tekkida ka kogemata, eriti lastel.

  • Etanooli leidub nii alkohoolsete jookide kui ka tavaliste majapidamisvahendite koostises, nagu habemeajamisvedelikud, odekolonnid, parfüümid, suuveed ja ravimid;
  • sageli sisaldavad määrimispiiritus, kreemid, mõned kätepuhastusgeelid, puhastusvahendid ja antifriisid isopropüülalkoholi;
  • metanool kuulub lahustite, värvide, lakkide, antifriisi ja tuuleklaasivedeliku koostisse.

Reeglina tekib alkoholimürgitus siiski seepärast, et juuakse liiga palju etanooli.

Etanooli toime organismile sõltub vere alkoholisisaldusest. Vere alkoholisisaldus omakorda sõltub alkohoolse joogi kangusest, inimese soost ja kehakaalust, joomise kiirusest ja kogusest ning sellest, kas juuakse tühja kõhuga või mitte.

Tavaliselt suudab organism 0,3 l purgis õlles sisalduva alkoholi töödelda umbes ühe tunniga. Kui alkoholi satub organismi rohkem, kui organism suudab eemaldada, vere alkoholisisaldus suureneb. Kiiresti joomise puhul, kus juuakse näiteks viis või enam jooki järjest, võib vere alkoholisisaldus tõusta nii kõrgele, et tekib alkoholimürgitus.

Vere alkoholisisalduse suurenemine jätkub ka pärast joomise lõpetamist või teadvuse kaotust, sest maos olev alkohol jätkab vereringesse imendumist.

Kui palju Eestis juuakse?

Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.

Vaata veel »