Koduleht Noortele!

Noortele!

Mida nooremalt joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et hiljem saab inimesest alkohoolik ehk alkoholisõltlane. Uuringutest on teada, et 47% noortest (ehk peaaegu pooled), kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Uuringud ütlevad ka, et üle poolte (täpsemalt 53,6%) Eestis elavatest 10-13aastastest on vähemalt korra elus alkoholi joonud. 14-15aastastest
on vähemalt korra elus purjus olnud 58% ehk peaaegu kuus inimest kümnest.

Enamus täiskasvanuid ju joob aeg-ajalt?

Paljud täiskasvanud tõepoolest joovad, ilma et see pealtnäha halvasti mõjuks. Tõsi on, et teatud alkoholikogused ei tee täiskasvanud inimese tervisele suurt midagi, kuid need kogused on tagasihoidlikud.

Kui aga näiteks täiskasvanud naine joob päevas kolm klaasi veini, suureneb tal oluliselt tõenäosus haigestuda rinnavähki. Lisaks võib alkohol veel mitmel muul viisil tervist hävitada: võivad tekkida erinevad vähkkasvajad, südamehaigused, maksahaigused, probleemid vaimse tervisega ja nii edasi.

Sageli täiskasvanud varjavad teiste eest oma alkoholijoomisest tekkinud probleeme.

Miks on alkohol alla 18-aastastele keelatud? 

 

See, et teatud väikesed alkoholikogused täiskasvanutele suurt liiga ei tee, ei tähenda, nagu mõjuks alkohol noortele samamoodi. Alkohol on noortele ohtlik kõigepealt seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Inimese organism areneb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol noorte organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Alla 18-aastaste noorte organismi alkoholitaluvus on väiksem ja seepärast tekib ka palju lihtsamini näiteks alkoholimürgitus. Mida nooremalt joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesest saab alkoholisõltlane. Purjuspäi on ka igasugu rumalused ja õnnetused lihtsad juhtuma ja mõnigi neist võib elu pikaks ajaks ära rikkuda. Näiteks jälgivad paljud riigid hoolikalt, kas riiki siseneda soovijal on olnud oma kodumaal sekeldusi politseiga. Nii võib kauaigatsetud välisreis jäädagi kättesaamatuks unistuseks.

Uuringutega (English et al. (1995), Global Status Report: Alcohol and Young People, 2001, WHO) on ka leitud, et alkohol on seotud:

• 34% liiklusõnnetussurmade, uppumiste ja kukkumistega;
• 47% mõrvadega;
• 41% enesetappudega;
• 44% tuleõnnetustega.

Lahja alkohol ei tee kellelegi liiga?

Uuringud näitavad, et noored joovad ennekõike õlut, siidreid ja teisi mullidega segujooke ning kanget alkoholi mõne alkoholivaba joogiga segatuna (näiteks viin mahlaga). Paljud usuvad, et õlu ja siider ning muud segujoogid justkui polegi õige alkohol. Tegelikult sisaldab näiteks 500ml purk siidrit sama palju alkoholi nagu poolteist pitsi viina. Mullid teevad asja hullemaks, sest tänu süsihappegaasile jõuab alkohol kiiremini verre ning inimene jääb rutem ja rohkem purju kui ta arvata oskab. Et inimesed rohkem jooksid, varjavad alkoholitootjad alkoholi ebameeldivat maitset sageli suhkru ja mitmete lisaainetega.