
Koduleht Fakte alkoholi kohta Alkoholi sisaldus veres
Inimese purjusolekut mõõdetakse vere alkoholisisalduse põhjal promillides. Promill väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta ning seda tähistatakse ‰ märgiga. Näiteks 0,5 ‰ joove tähendab, et 1000 ml inimese organismis ringlevas veres on 0,5 ml puhast alkoholi.
Kui tarvitada alkoholi üksnes tagasihoidlikes, niiöelda madala terviseriskiga kogustes, peaksid ebameeldivad tagajärjed nii lühemas kui pikemas perspektiivis jääma tõenäoliselt olemata.
Suuremas koguses joomine ei ole enam kuigi ohutu. Kui juua väga palju, suureneb risk saada näiteks ajurabandus või südameatakk. Juua on võimalik ka nii palju, et inimene langeb koomasse ja hingamine seiskub, või siis lämbub ta omaenese okse kätte.
Eesti Konjuktuurinstituudi korraldatud uuring näitab, et inimeste meelest nende joomissagedus ja harjumused ei ole muutnud. Samas on Eestis joodud alkoholihulk 2000ndatel aastatel kasvanud viiendiku võrra. 70% vastanutest ütleb, et nad tarbivad alkoholi vähe või üldse mitte ning umbes veerand vastanutest arvavad, et nad joovad mõõdukalt. Samas on inimeste hinnangud sellele, kas tegu on vähese või mõõduka joomisega, üsna suhtelised, paljud peavad ja näiteks igapäevast joomist väheseks tarvitamiseks (EKI 2008).
Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.