На русском

Päis

Koduleht Fakte alkoholi kohta Alkoholi sisaldus veres

Alkoholi sisaldus veres

Inimese purjusolekut mõõdetakse vere alkoholisisalduse põhjal promillides. Promill väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta ning seda tähistatakse ‰ märgiga. Näiteks 0,5 ‰ joove tähendab, et 1000 ml inimese organismis ringlevas veres on 0,5 ml puhast alkoholi.

Kui tarvitada alkoholi üksnes tagasihoidlikes, niiöelda madala terviseriskiga kogustes, peaksid ebameeldivad tagajärjed nii lühemas kui pikemas perspektiivis jääma tõenäoliselt olemata.

Suuremas koguses joomine ei ole enam kuigi ohutu. Kui juua väga palju, suureneb risk saada näiteks ajurabandus või südameatakk. Juua on võimalik ka nii palju, et inimene langeb koomasse ja hingamine seiskub, või siis lämbub ta omaenese okse kätte.

  • 0,01-0,06 ‰ Organismi loomulik alkoholisisaldus veres;
  • 0,07-0,19 ‰ Alkoholisisalduse suurenemine seoses söömisega;
  • 0,20-0,49 ‰ Alkoholi tarvitanud, kuid purjusoleku tunnusteta;
  • 0,5-1,50 ‰ Kerge joove. Inimese enesetunne paraneb, enesekriitika väheneb. Käitumine ja kõne muutuvad uljamaks, kergemeelsemaks ja hoolimatuks. Meeleolu on lõbus ja pealiskaudne, inimene muutub jutukaks. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga halvem. Tekivad koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu õhetab kergelt, silmade sidekest punetab;
  • 1,51-2,50 ‰ Keskmine joove. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd vähenenud, et sageli öeldakse asju ja tehakse tegusid, mida muidu takistaksid taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid . Keel läheb „pehmeks" ja sõnade hääldamine muutub ebaselgeks. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seistes inimene kõigub, kõndides taarub ja tuigub;
  • 2,51-3,00 ‰ Raske joove. Teadvus häguneb. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida halveneb järk-järgult, kuni lõpuks jõuab koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on keeruline kontakti saada, hiljem pole see üldse võimalik. Mõttekäik ja kõne on hüplevad ja katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja kukub jälle. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges;
  • 3,01-5,00 ‰ Üliraske joove. Võib lõppeda surmaga;
  • Üle 5,00 ‰ Surmav alkoholimürgitus.

Inimesed arvavad...

Eesti Konjuktuurinstituudi korraldatud uuring näitab, et inimeste meelest nende joomissagedus ja harjumused ei ole muutnud. Samas on Eestis joodud alkoholihulk 2000ndatel aastatel kasvanud viiendiku võrra. 70% vastanutest ütleb, et nad tarbivad alkoholi vähe või üldse mitte ning umbes veerand vastanutest arvavad, et nad joovad mõõdukalt. Samas on inimeste hinnangud sellele, kas tegu on vähese või mõõduka joomisega, üsna suhtelised, paljud peavad ja näiteks igapäevast joomist väheseks tarvitamiseks (EKI 2008).

Kui palju Eestis juuakse?

Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.

Vaata veel »