
Koduleht Alkoholi mõjud Noored ja alkohol Isiklik eeskuju
Enam kui pooltel noorukitest on rohkelt sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid. See tähendab, et noored on iga päev keskkonnas, kus tarvitatakse alkoholi. See teeb alkoholi kahjulikkuse mõistmise raskeks ja saadab vastuolulisi sõnumeid. Kui vanemad joovad, miks siis mina ei või?
Uuringud näitavad, et nende lapsevanemate lapsed, kellel on konkreetsed ja ranged seisukohad alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes, joovad vähem alkoholi kui need lapsed, kelle vanemad ei piira ega kontrolli oma laste alkoholi tarvitamist
Olenemata sellest, kas sa keelad oma lapsele igasuguse alkoholi tarvitamise või lubad tal näiteks perekondlikel üritustel alkoholi proovida, pead sa ise jääma lapsele eeskujuks. See tähendab mitte tarvitama korraga üle täiskasvanute madala terviseriskiga alkoholikoguse piiri: kaks alkoholiühikut kui oled naine ja mitte üle nelja ühiku kui oled mees. Vähemalt kolm päeva nädalas peaksid olema täiesti alkoholivabad.
Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta - kui palju on liiga palju, mis võib juhtuda kui liiga palju juua, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana võid sina anda neile kõige ausamat ja kasulikumat infot.
Kuna inimese organism areneb 21. eluaastani, siis kahjustab igasugune alkoholi tarvitamine noorte tervist. Seadusega on Eestis keelatud alkoholi osta ja tarvitada alla 18. aastastel. Raske on öelda täpset vanust, millal peaks lapsega alkoholist ja selle mõjudest rääkima, kuid kindlasti tuleks sellega alustada hiljemalt algkoolieas. Vanemate roll lapse hilisemate hoiakute kujunemisel on väga oluline ja parem on rääkida varem kui hiljem.
Väga tähtis on sinu kui vanema eeskuju lapsele. Kui sa ise jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Samas kui sa ise alkoholiga liialdad, siis ei võta ka laps endale seatud piiranguid tõsiselt ja arvab, et niisugune käitumine on tegelikult lubatud.
Mida saab teha:
Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.