Koduleht Alkoholi mõjud Noored ja alkohol Alkoholi mõjud alaealistele

Alkoholi mõjud alaealistele

Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma.

Uuringud näitavad, et mida nooremalt alustada alkoholi joomisega, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus. 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased ehk maakeeli joodikud. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%.

Alkohol tekitab häireid organismi normaalses hormooniproduktsioonis, seepärast pidurdub
kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. Lisaks ei imendu igapäevatoiduga saadav kaltsium korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.

Poistel väheneb meesuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja lisaks tekivad
erektsioonihäired. Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal: see tingib karvakasvu
vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, mis tähendab, et rinnad võivad suuremaks kasvada.

Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb
meessuguhormoonide osakaal, mis tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.

Alaealiste organismi alkoholitaluvus on väiksem, seepärast tekib ka alkoholimürgitus palju kergemini. Purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks - minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi. Rääkimata sellest, et purjuspäi istutakse autorooli. Samuti ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras ja nii võib nakatuda suguhaigustesse, HIV-i või siis jääda rasedaks. Kõik need purjus peaga tehtud või tegemata jäänud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada.