Koduleht Alkoholi mõjud Noored ja alkohol

Noored ja alkohol

Kui palju Eesti noored joovad?

Enamus lapsi ja noori ei joo end purju mitte kangest alkoholist, vaid lahjadest alkohoolsetest jookidest (siider, long drink, õlu), mida uuringute põhjal lapsed ise sageli alkoholiks ei peagi.

Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol 15 - 16 aastaste noorukite seas ei ole vaid nädalavahetuse ajaviide - 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud koolipäevadel.

Rohkem kui pooled 10-13 aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral tarvitanud alkoholi ning purju on ennast joonud enam kui kümnendik. 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16-18 aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7%.

Alkoholi tarvitamisega alustatakse peamiselt 14 aastaselt. Eestis on kõige suurem nende 15-aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat, võrreldes teiste maailma riikidega (HBSC, 2005/06). Veerand 15-aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on enam kui pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid.

Noored arvavad, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid.
Keskmiselt 15%-il noortest on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid probleeme vanematega, 13%-il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama paljudel on olnud probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse.