Koduleht Alkoholi mõjud Naised ja alkohol Alkohol ja imetamine

Alkohol ja imetamine

Lapse tervise huvides on imetaval emal kõige parem alkoholist täielikult loobuda.

• Alkoholisisaldus rinnapiimas tekitab lapses rahutust ja häireid unerütmis, samuti tekib mahajäämus motoorses arengus. Lisaks vähendab alkohol rinnapiima kättesaadavust ning laps saab vähem piima.
• Alkohol käitub rinnapiimas samamoodi nagu vereringes: selle sisaldus rinnapiimas jõuab maksimumini pool tundi kuni tund pärast joomist.
• Ühe alkoholiühiku eemaldamiseks rinnapiimast kulub organismil umbes kaks-kolm tundi. Sõltuvalt naise kehakaalust võib see aeg olla erinev.

Kas rinnaga toitmise ajal on ohutu juua alkoholi? Rinnapiim on imiku jaoks parim, aga kas imetav ema peaks sealjuures ise alkoholist täielikult hoiduma? Kindlasti on kõige ohutum üldse mitte juua, samas on mõnigi lapsevanem kõhkleval seisukohal.

Alkohol ja rinnaga toitmine

Alkohol käitub imetava ema rinnapiimas samamoodi nagu inimese organismis: selle sisaldus rinnapiimas on sarnane naise vereringes leiduva alkoholi hulgaga ning organism töötleb selle pikapeale olematuks. Alkoholi sisaldus rinnapiimas saavutab maksimumi 30 - 60 minuti jooksul pärast joomist (või kuni 90 minuti pärast, kui lisaks alkoholile on ka söödud) ning hakkab siis vähehaaval langema. Ühe alkoholiühiku „eemaldamiseks" rinnapiimast kulub naise organismil umbes kaks-kolm tundi. Rinna tühjakspumpamisest kohe pärast joomist pole kasu, sest ka juurdetekkiv piim sisaldab alkoholi, kuni organism pole jõudnud seda lagundada.

Mõned leiavad, et imetava ema tagasihoidlik alkoholitarvitamine last ei kahjusta, sest rinnapiima jõuab joodud alkoholist kõigest väike osa. Mõistagi on keelatud igapäevane või siis korraga rohkem joomine. Samas näitavad mitmed uuringud, et ka väikese alkoholisisaldusega rinnapiim mõjutab last mitmel viisil: see vähendab kättesaadava piima hulka, avaldab mõju imiku käitumisele ning tema varasele arengule ja õppimisele.

Alkoholi mõju imetamisele

Vastupidiselt levinud kuulujuttudele, nagu suurendaks mõõdukas alkoholitarvitamine rinnapiima hulka, on mitmed uuringud näidanud, et need lapsed, kelle emad 3-4 tundi enne imetamist alkoholi jõid, said söögikorra ajal keskmiselt 20% vähem rinnapiima kui muidu. Alkohol ei kahjustanud küll piima kvaliteeti (nagu näiteks kalorsus), kuid seda oli koguseliselt vähem. Rinnapiima tootmine ja selle liikumine piimanäärmetest rinnanibusse on keerukas protsess, kus osalevad mitmed hormoonid ning mis osaliselt sõltub beebi imemissagedusest ja -tugevusest. Alkohol võib neid hormonaalprotsesse mõjutada.

Samas, kuigi uuringutes osalenud ja enne imetamist alkoholi joonud emade lapsed said piima vähem kui alkoholi mitte joonud emade lapsed, ei olnud selliste laste emad sellest teadlikud: nad uskusid, et lapsed said piisavalt süüa ega tajunud mingeid erinevusi võrreldes muude, eelneva alkoholita imetamiskordadega.

Mõjud lapse unerežiimile

Uuringud näitavad, et vastupidiselt linnalegendile magavad need lapsed, kelle emad imetamise ajal mõõdukalt alkoholi pruugivad, korraga tunduvalt lühemat aega ning nende unerütm on häiritud.

Mõjud lapse arengule

Siingi on uuringud näidanud, et mõjud on olemas: need lapsed, kelle emad igapäevaselt mõõdukalt alkoholi tarvitavad, jäävad esimesel eluaastal üldise motoorse arengu poolest nendest lastest maha, kelle emad imetamisperioodil alkoholi ei tarvita või siis teevad seda üksnes harva. See mahajäämus on küll väike, kuid siiski märgatav. Samas pole leitud seoseid ema alkoholitarvitamise ja lapse vaimse arengu vahel imetamisperioodi jooksul. Olulisi erinevusi  pole leitud nende ka laste motoorses arengus, kelle emad tarvitavad alkoholi vähem kui üks alkoholiühik päevas, võrreldes nende emadega, kes imetamisperioodi jooksul üldse ei joo.

Mõjud varasele õppimisele

Alkohol rinnapiimas võib lapsele veel mitmel viisil mõju avaldada. Loomkatsed on näidanud, et imetamisega seoses tekkivad mälestused kujunevad juba väga varases eas ning on märkimisväärselt püsivad. Olukorrad, kus imikud alkoholiga kokku puutuvad - ema lähedus ja rinnaga toitmise ajal - sisaldavad paljusid varast õppimist edendavaid elemente, nagu soojus, ema hääl ja puuteaistingud. Sellised kogemused võivad mõjutada imikute suhtumist alkoholi. Nii eelistavad need lapsed, kelle emad imetamise perioodil regulaarselt alkoholi tarvitavad, pigem seda mänguasja, mis lõhnab alkoholi järele, võrreldes samasuguse, kuid mittelõhnava mänguasjaga (Mennella ja Beauchamp 1998). Võrreldes nende imikutega, kelle emad alkoholi ei tarvita, panevad sellised lapsed alkoholilõhnalist mänguasja rohkem suhu ja imevad seda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kahtlemata on kõige kindlam valik imetamise ajal alkoholi üldse mitte juua. Kui aga ema otsustab siiski alkoholi mõõdukalt tarvitada, ei tähenda klaasitäis veini nädalas, nagu tuleks seetõttu imetamisest täielikult loobuda:

• Kindlasti ei tohiks alkoholi juua iga päev ning korraga mitte rohkem kui 1-2 ühikut;
• Kahjulike mõjude vältimiseks on oluline teada, mitu alkoholiühikut on joodud ning kaua võtab organismil aega selle lagundamine. Seni tuleks lapse tervise huvides rinnaga toitmisest hoiduda.
• Last ei tohiks imetada vahetult pärast alkoholi tarvitamist.