Koduleht Alkoholi mõjud Müüdid ja tegelikkus

Müüdid ja tegelikkus

Müüt: Alkohol annab energiat ja turgutab.
Tegelikkus: Alkohol on kesknärvisüsteemi mõjutav depressant ning võib inimese lausa magama panna. Kuigi selle esialgne mõju võib tõepoolest tunduda ergutav, uimastab see kokkuvõttes nii jooja mõtlemise, kõne kui reaktsioonid ümbritsevale.

Müüt: Kui juua sageli ja palju, siis keha harjub alkoholiga ja nii võib üsna muretult rohkesti juua, sest inimene „kannab palju".
Tegelikkus: mida rohkem juua, seda enam alkohol organismi kahjustab. Suurenenud tolerants ehk organismi alkoholitaluvus on tegelikult hoiatav signaal, et alkohol on hakanud organismi kahjustama.

Müüt: Kui juua õlut enne ja siis kangemaid jooke sinna otsa, saab tugeva pohmelli, vastupidine järjekord on ohutu.
Tegelikkus: sellel linnalegendil pole mingit alust. Vere alkoholisisaldus on see, mis määrab inimese purjusoleku, mitte eri jookide järjekord. Kui palju juua, võib ükskõik missugune kombinatsioon lõppeda halvasti.

Müüt: Kui juua õlut enne ja siis kangemaid jooke sinna otsa, saab tugeva pohmelli, vastupidine järjekord on ohutu.
Tegelikkus: sellel linnalegendil pole mingit alust. Vere alkoholisisaldus on see, mis määrab inimese purjusoleku, mitte eri jookide järjekord. Kui palju juua, võib ükskõik missugune kombinatsioon lõppeda halvasti.

Müüt: Inimene saab kiiremini kaineks, kui olla värskes õhus/külma duši all/juua kuuma kohvi.
Tegelikkus: Dušš, kümme tassi kohvi või toekas lõunasöök ei tee kedagi rutem kaineks. Ainult aeg eemaldab organismist alkoholi: sõltuvalt inimese kehakaalust kulub organismil ühe alkoholiühiku eemaldamiseks umbes tund.

Müüt: Väike naps enne autorooli istumist pole hullu, sest kergelt purjus inimene on teadlik oma seisundist ja sõidab seetõttu eriti hoolikalt.
Tegelikkus: Võib ju arvata, et olukord on kontrolli all, kuid alkohol aeglustab tunduvalt juhi reaktsioonikiirust - ka siis, kui joodud on vaid klaasitäis. Igas kolmandas surmaga lõppenud liikulusõnnetustes on süüdi purjus autojuht.

Müüt: Alkohol teeb seksi paremaks.
Tegelikkus: Alkohol muudab sageli inimesed avatumaks ja jutukamaks. Samas võib see mõjuda halvasti näiteks meeste erektsioonile. Oluline on, et alkohol mõjutab sageli kõige enam inimeste otsustusvõimet: äsjaleitud voodikaaslane võib tunduda sedavõrd kena ja võluv, et kondoomi kasutamine ei tundu kuigi oluline.  Nii võib hiljem seista silmitsi suguhaiguste, HIV või soovimatu rasedusega.

Müüt: Õllest jääb vähem purju kui muudest alkohoolsetest jookidest, õlu on pigem karastusjook.
Tegelikkus: 0,5 l purk 4,7% õlut, 156 ml 13% veini või 50 ml viina sisaldavad kõik võrdses koguses alkoholi (1,6 alkoholiühikut). Purju jäämine sõltub joogi kogusest ja selle alkoholisisaldusest, mitte joogi sordist Lisaks mõjutavad purju jäämist joomise tempo ja alkoholi imendumise kiirus organismis, näitekstühja kõhuga juues tõuseb alkoholisisaldus veres kiiresti.

Müüt: Eri tüüpi jooke (viin, õlu, liköörid, siider jne) läbisegi juues jääb rohkem purju.
Tegelikkus: jookide segamini joomine võib küll teha enesetunde halvemaks, sest ärritab rohkem magu kui ainult üht tüüpi jookide joomine, aga rohkem purju sellest ei jää.

Müüt: Kui enne jooma hakkamist korralikult süüa, siis jääb inimene kaineks.
Tegelikkus: täis kõht lükkab küll alkoholi imendumist vereringesse ajaliselt edasi, aga purju jäämist see ära ei hoia. Enne pidutsemist tasub kindlasti kõht korralikult täis süüa, eriti süsivesikute- ja valgurikast toitu.