Koduleht Alkoholi mõjud Alkoholi sotsiaalne mõju Mõju tarvitaja lastele

Mõju tarvitaja lastele

Perekonna mõte ja roll on oma liikmete füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamine. See eeldab piisavat turvalisust ja heaolu. Vanemate kohus on luua lastele täisväärtuslikuks arenguks vajalikud tingimused, neist hoolida, olla toeks ja julgustada. Alkohol võib laste heaolu perekonnas tõsiselt kahjustada. Alkoholiprobleemidega perest pärit lapsed kogevad sageli vanemliku armastuse ja toetuse asemel emotsionaalseid ja füüsilisi kannatusi. Selliseid lapsi võib pidada üheks haavatavamaks grupiks, sest neil ei ole võimalust perekonda vahetada, ära minna ega perekonda terveks ravida.

Euroopas on hinnanguliselt 23 miljonit alkoholisõltlast ning suure osa alkoholikahjudest kannavad inimesed, kes ise alkoholi ei tarvita. Siia kuulub 60 000 alakaalulisena sündinud last, 16% väärkoheldud ning hooletussejäetud last ning 5-9 miljonit last, kes elab alkoholist oluliselt mõjutatud perekondades.

Probleemne alkoholi tarvitamine, mis avaldab mõju lastele ja tarvitaja vanemlikele võimetele, on:

• Pidev alkoholi tarvitamine, kus lapsevanem joob igal võimalusel, sõltuvalt rahalistest võimalustest, argimuredest jne;
• õhtune alkoholi tarvitamine, kus vanem joob regulaarselt õhtuti ühesuguse koguse alkoholi ja väldib nii lastega koos olemist, tegelemist, emotsionaalset lähedust ja -kättesaadavust;
• rohke alkoholi tarvitamine nädalavahetustel;
• joomahood, mis võivad kesta päevi või nädalaid. Nende ajal on lapsevanem enamasti purjus ning sellele järgneb kainuse periood.

Lapsed on sellises perekonnas eriti keerulises olukorras, sest alkoholiprobleemidega perekonnas enamasti probleemidest ei räägita ja nende olemasolu eitatakse. Lapsed kasvavad üles kaotusehirmus, nad kogevad sageli vanema, sõprade, turvatunde, enesehinnangu või armastuse kaotust. Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava vanema tervise pärast ning võivad karta tema surma. Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid, elamine alkoholiprobleemidega perekonnas võib olla ebastabiilne, kaootiline ja etteaimamatu.

Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut - ära räägi, ära usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, sest oled siin maailmas teiste jaoks (Laane 2001). Peres võib esineda väärkohtlemist ja laste hooletusse jätmist, need süvendavad lapse väärtusetuse tunnet veelgi. Pereliikmetel võib olla häbi alkoholi tarvitava lähedase pärast, samuti võivad nad tunda end süüdi tema alkoholi tarvitamises.

Laste rollid alkoholiprobleemidega peres võivad olla erinevad: noorim omandab tavaliselt „nähtamatu lapse" rolli ja vanim kannab täiskasvanute asemel pere eest vastutust. Suurema laste arvu puhul on keegi tõenäoliselt „patuoina rollis" - see, kes „on kõiges selles süüdi" ja kellegi teise kanda on „meelelahutaja roll" ehk hoida üleval pere meeleolu. Nii või teisiti püüab kogu pere sellise rollijaotuse kaudu alkoholiprobleemidega toime tulla ja pereelu säilitada.

Halvasti toimivas peres kasvamine avaldab inimese kujunemisele suurt mõju.

Taolistes oludes kasvanud lastel on sageli mitmeid käitumis- ja psüühikahäireid. Sellised lapsed võivad sündida alkoholsündroomiga või kannatada väärkohtlemise all. Neil võivad tekkida probleemid koolis, eakaaslastega suhtlemisel ja rahaasjades. Nad võivad elada väga halbades oludes ja sotsiaalsüsteemi abi ei pruugi nendeni jõuda.

Nii geneetilised kui sotsiaalsed uuringud toovad esile alkoholiprobleemidega peredest pärit laste suurema tõenäosuse hakata tarvitama uimasteid ning jääda neist sõltuvusse. Sageli kanduvad lapsepõlvest pärit probleemid täiskasvanuikka ja mõjutavad eluga toimetulekut, muuhulgas valikuid partneri otsimisel. Vahel kordub läbielatud lapsepõlvetraagika uuesti, seekord juba oma laste kasvatamisel.

Alkoholiprobleemidega lähedasted peaksid kindlasti otsima abi ning võtma ühendust spetsialistide või toetusrühmadega. Vastavad kontaktid leiab siit.