Koduleht Alkoholi mõjud Alkoholi sotsiaalne mõju Mõju tarvitaja lähedastele

Mõju tarvitaja lähedastele

Iga inimese jaoks on olulised suhted oma perekonna ja lähedastega. Alkoholiprobleemid ei ole inimese isiklik mure vaid puudutab ka teisi tema ümber. Perekonnaliikmete käitumisel ja tunnetel on kahepoolne mõju. Kui keegi perekonnas joob, mõjutab see teiste pereliikmete käitumist ja samas mõjutab pereliikmete käitumine oma lähedase joomist.

Alkoholiga seotud perekondlikud probleemid jagunevad kolmeks:

• Füüsilised probleemid. Ühised puhkused ja muud kogupereüritused võivad muutuda üha harvemaks või puududa täielikult. Pereliikme joomine võib tekitada tõsiseid rahaprobleeme ja seeläbi kannatavad nii perekonna toidulaud, elamistingimused kui üldine heaolu. Peres võib ette tulla vägivalda ja õnnetusi. Sageli jäävad lapsed hooletusse ja nende huvidega ei arvestata, ette võib tulla laste väärkohtlemist, kaasa arvatud seksuaalset väärkohtlemist.

• Psühholoogilised probleemid. Sageli võtab alkoholitarvitaja elukaaslane endale suurema vastutuse ja hoolitseb üksi
  kogu ülejäänud pere heaolu eest. See raske ülesanne - tulla toime nii laste, alkoholitarvitaja kui tema joomisest tingitud probleemidega - võib viia tõsise emotsionaalse stressini. Kõik pereliikmed hakkavad võtma erinevaid rolle, et sellises olukorras toime tulla. Alkoholitarvitaja vanemad võivad tunda ennast süüdi ja olukorra eest vastutavana. Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla täiskasvanu rollis, et toetada teist vanemat või olla emaks- isaks oma vendadele-õdedele. Peres puudub sageli järjepidevus ning kindlustunne, omavaheline usaldus on kadunud, sest kokkulepetest ja lubadustest ei peeta enam kinni. Tekivad süütunded ja viha. Nii lastel kui täiskasvanutel võivad kujuneda ärevusseisundid, hirmud ja depressioon. Nad võivad ennast tahtlikult vigastada või üritada enesetappu.

• Sotsiaalsed probleemid. Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest. Lapsed ja elukaaslane võivad häbeneda oma sõpru külla kutsuda. Perekond võib tunda, et sugulased ja sõbrad on nad hüljanud, sageli tehakse kõik, et alkoholiga seotud perekondlikke probleeme teiste eest varjata. Alkoholitarvitaja võib hakata valima ja kontrollima, kellega perekonnaliikmed tohivad kohtuda ja läbi käia, tema uutel sõpradel on reeglina samuti alkoholiprobleemid. Paljud sellised pered on politsei, sotsiaalasutuste, omavalitsuste ja haridustöötajate huviorbiidis. Tekivad kuulujutud ja levib negatiivne hoiak, mis saadab pereliikmeid varjuna kõikjal.

Sageli on alkohooliku elukaaslane lähedase alkoholipruukimisest sedavõrd häiritud ja mures, et jätab hooletusse nii iseenda kui ülejäänud pereliikmete vajadused. Ta tunneb end sageli süüdi ja alkoholiprobleemidega inimese käitumiste eest vastutavana, tema meeleolu ja kodus valitsev õhkkond sõltuvad esmajoones alkohooliku tujudest. Nii on lihtne sattuda "suletud ringi" ja ajapikku kontaktid välismaailmaga kaotada. Sarnaselt alkohoolikule hakkavad ka tema lähedased pikapeale probleeme eitama ja üritavad sõltlase tegude tagajärgi siluda, püüdes nii perekonda koos hoida. Sellises peres valitseb rusuv õhkkond ja usaldamatus, igasugune aus ja vahetu suhtlemine on praktiliselt võimatu.

Sageli kehtivad mitmed kirjutamata reeglid, näiteks:

• Ära jaga teistega oma tundeid;
• ära naera ega tee nalja;
• võta kõike väga tõsiselt;
• ignoreeri omaenda vajadusi;
• vaata probleemidest mööda;
• ära mingil juhul alkohoolikust lähedast kuidagi vihasta.

Mis on kaassõltuvus?

Lasta pereliikme sõltuvusel koduses elus kõige üle võimust võtta on lihtne, tekib niiöelda kaassõltuvus.

Kaassõltlased on inimesed, kes on "haiged koos alkohoolikuga". Kaassõltlane elab tihtipeale justkui kaksikelu, mis on vaimselt väga kurnav (Seermaa 2007). Kodus on kaassõltlane selline, nagu alkohooliku käitumine parasjagu võimaldab ja see muudab tema olukorra väga ebakindlaks. Kaassõltlane sõltub suurel määral alkohooliku emotsioonidest ning usub, et temalgi ei saa olla hea, kui alkohoolikust elukaaslasel parasjagu paha tuju on. Ta ei võta enne midagi ette, kuni pole hoolega kaalunud, kuidas viimane reageerida võiks. Perekonnas võtab maad pidev närviline valvelolek, mis haarab kõiki peale alkohooliku enese. Nagu alkoholisõltuvus, on ka kaassõltuvus loomult süvenev. Nii on alkohooliku lähedastel üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda, näiteks tööl, sest vaimse tervise kurnatus mõjutab nii reaktsioone kui käitumist. Selle tulemusena kaotavad kaassõltlased huvi ühiskonnas toimuva vastu ning tunnevad ennast tõrjutuna. Enamus neist on proovinud leida olukorrast väljapääsu alkoholi abil (Seermaa 2007).

Kaassõltlane vajab ka ise abi, et oma elu tagasi rööbastele seada. Sarnaselt alkoholismile on aga kaassõltuvus "eitamise haigus" ja nii jõuavad sellised inimesed spetsialistide juurde suhteliselt hilja. Ajendiks on siis pigem tekkinud kriisiolukord, näiteks perekonna olukorrast tingitud vaimse ja füüsilise tervise häired või halvimal juhul enesetapumõtted või -katse.

Spetsialistide ja tugirühmade kontaktid asuvad siin.