
Koduleht Alkoholi mõjud Alkoholi sotsiaalne mõju
Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks ning alkoholi liigtarvitamist nähti kui inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada, isegi kui need otsused olid kahjulikud tema tervisele ja lähedaste heaolule.
Käitumine ja suhtumine alkoholi on aga sotsiaalselt õpitav. Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavad käitumismallid on need, mille põhjal kujunevad välja väärtushinnangud ja harjumused. Uimastite tarvitamist õpitakse sotsiaalse suhtlemise käigus - vanemaid, sõpru, sugulasi jälgides, meedias esitatud mudelitest õppides. Lapsed kasvavad enamasti üles oma vanematega, kes on nende jaoks suured autoriteedid, seepärast on vanemate jäljendamine on lapse arenedes üks olulisemaid õppimisviise. Alkoholi joomise viise ei õpita ainult jälgides, vaid vanemad enamasti ka mõjutavad (lubavad või keelavad) lapsi teatud suunas.
Uuringute põhjal jagunevad alkoholi levikut soodustavad tegurid kaheks. Isikuvälised tegurid on:
Isiksusest tulenevad:
Kuni alkohol on kergelt kättesaadav, seostub ühiskonnas positiivsete ja ihaldusväärsete väärtustega (näiteks kuulsad inimesed alkoholi tarbimas, alkoholi mõju idealiseerimine reklaamides), igapäevaselt tarbitav (näiteks õhtusöögi kõrvale veini või õlle joomine) ning purjusolek on vastuvõetav (näiteks meedias nähtud joomapeod, mida kujutatakse lõbusatena), ei nähta alkoholi tarvitamises probleemi.
Väga levinud on, et vanemad keelavad oma lastel rangelt igasuguse alkoholitarvitamise, kuid ise joovad laste nähes alkoholi suurtes kogustes. Nii ei saagi noored sageli aru, miks nad ei tohi juua, kui vanemad seda ometi teevad. Seega peaksid vanemad lisaks alkoholi kahjulikest mõjudest rääkimisele jälgima ka enda alkoholi tarvitamist.
Teine äärmus on, et vanemad ise pakuvad või ostavad oma lastele alkoholi, arvates, et kui lapsed kodus vanemate juuresolekul joovad, siis vähendab see nende huvi alkoholi vastu ja nad sõpradega koos ei joo. Tegelikult on see selge signaal, et kui vanemad alkoholi tarvitavad ja seda ka oma lapsele pakuvad, ei ole tegu millegi ohtlikuga.
Sotsiaalne vastutus tähendab lisaks enda tegude eest vastutamisele ka tahet ja julgust tegutseda olukordades, mis puudutavad ühiskonnas toimuvat. Näiteks mitte istuda purjus peaga rooli ja mitte lasta seda teha oma sõbral ega kellelgi teisel kuskil seltskonnas.
Kas julgeme kutsuda politsei korda rikkuvale purjus inimesele või alaealistele, kes avalikus kohas joovad? Kas teame mida teha, kui keegi on saanud alkoholimürgituse ja vajab esmaabi?
Sotsiaalsest vastutusest saab rääkida ka siis, kui alkohol segab tööülesannete täitmist, kui alkoholi tarvitatakse selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal (tööaeg, laste juuresolekul), samuti siis, kui me ise ärgitame kedagi alkoholi jooma, kes selleks soovi ei avalda. Üsna levinud on olukord, kus seltskonnas alkoholist keeldujat püütakse kõikmõeldavate vahenditega siiski jooma saada.
Riigi ja ühiskonna sotsiaalne vastutus tähendab omada kindlaid tõekspidamisi ja väärtusi selle kohta, milline alkoholi tarvitamine on ühiskonnas vastuvõetav ning millisel juhul astub riik/ühiskond inimese käitumisnormidele vastu (saadab ravile, teeb trahvi, mõistab hukka vms).
Riigi ülesanne on toetada alkoholi tarvitamist tervist vähekahjustaval viisil, karistada salaalkoholi tootmist, alkoholi kuritarvitamist ning alkoholi tarvitamist selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleb reguleerida. Samuti on riigi ülesanne anda kindlaid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta (kampaaniad, sildid pudelitel jne).
Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.