Koduleht Alkoholi mõjud Alkohol ja kehakaal

Alkohol ja kehakaal

Alkohol on üsna energiarikas: üks gramm puhast alkoholi annab 7,1 kcal (võrdluseks: gramm rasva annab 9 kcal ja gramm süsivesikuid 4 kcal). Sellegipoolest pole täit selgust, kas ja kui palju võib mõõdukas alkoholitarbimine kehakaalu suurendada. Paljud uuringud on näidanud, et tagasihoidlikud alkoholikogused võivad olla üks paljudest kaalutõusu riskifaktoritest, kaudselt ka seepärast, et alkohol suurendab söögiisu. Samas võib igapäevase joomise või alkoholi kuritarvitamise puhul jääda enamus alkoholis sisalduvatest kaloritest organismile kättesaamatuks.

Seega pole küsimus mitte selles, kas alkoholis sisalduvad kalorid on organismi jaoks sobilik energiaallikas, vaid pigem selles, kui palju organism neid ära kasutab. Inimestevahelised erinevused võivad siin olla väga suured ning sõltuvad paljudest asjadest:

• inimese üldine tervislik seisund;
• joodud alkoholi kogus;
• joomise sagedus;
• kas, kui palju ja missugust toitu süüakse alkoholi juurde;
• sugu ja kehakaal;
• füüsilise aktiivsuse tase;
• kas suguvõsas esineb ülekaalulisust;
• alkoholi ainevahetusega seotud ensüümide genotüüp.

Üldjoontes võib öelda, et alkoholis sisalduvad kalorid avaldavad enam mõju nende inimeste kehakaalule, kes joovad vähe või mõõdukalt ja mitte iga päev, võrreldes nendega, kes joovad kas iga päev ja/või palju. Lisaks suurendab alkoholis sisalduvate kalorite omastamist rasvane toit, väheliikuv eluviis ja liigne kehakaal. Kogus, mis ühe inimese kehakaalule ei avalda mingit mõju, võib kellegi teise joaks olla märkimisväärne kehakaalu riskifaktor. Paraku ei ole olemas näitajaid, mille põhjal saaks hinnata, kas alkohol on konkreetse inimese kehakaalule ohtlik või mitte.

Üldised soovitused on järgmised:

• enne alkoholi joomist tuleks kõht täis süüa, ennekõike väherasvast, kuid valgu- ja süsivesikuterikast toitu;
• Alkoholi tarvitamise käigus tuleks juua ka alkoholivabasid jooke, samuti on hea aega-ajalt midagi näksida, näiteks puuvilju.

Alkoholil on kolm põhilist omadust:

• see on psühhoaktiivne uimasti;
• sõltuvalt kogusest võib alkohol olla toksiline ehk mürgine;
• suhteliselt kõrge kalorite sisaldus.

Sõltuvalt joodud kogusest ja joomissagedusest domineerib üks või teine omadus. Alkoholis sisalduv energia erineb muudest energiaallikatest (nagu näiteks valgud või süsivesikud):

• organism ei saa alkoholis sisalduvat energiat talletada;
• alkoholist saadav energia on joomise puhul ainevahetuses esikohal.

Et inimese kehakaal oleks stabiilne, on vaja kaht tingimust: organismi toidust saadav ja elutegevuseks kuluv energia peavad omavahel olema tasakaalus ning lisaks peab olema tasakaalus valkude, rasvade ja süsivesikute omavaheline suhe:

Energia tasakaal = toiduga saadav energia - eluks vajalik energiakulu

Alkohol võib mõjutada selle tehte iga osa. Tänu alkoholi suurele energiasisaldusele mõjutab joomine organismi saadavat energiahulka.

Alkohoolsetel jookide toitainete sisaldus pole reeglina kuigi suur ja nii on alkoholi kaloreid sageli nimetatud ka „tühjadeks kaloriteks", mis pikemas perspektiivis viivad kehakaalu tõusuni.

Vähese või mõõduka alkoholitarvitamise puhul lisanduvad alkoholist saadavad kalorid igapäevasest toidust saadavatele kaloritele, mis energia tasakaalu valemi kohaselt peaks pikemas perspektiivis viima kehakaalu tõusuni. Toidust saadava energia asendamist alkoholist saadava energiaga (alkohol asendab söögikorda) tuleb ette ennekõike nende inimeste puhul, kes joovad palju, nagu näiteks alkohoolikud ja ainult väga harva neil, kes joovad vähe või mõõdukalt. Sel juhul jääb palju organismile vajalikke toitaineid saamata.

Inimese ülekaal on sageli seotud söögiisu ja seda mõjutavate teguritega. Näljatunne, isu ning söömise ajal ja söögikordade vahepeal tajutav täiskõhutunne mõjutavad söödava toidu hulka ning seeläbi inimese kehakaalu nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Valkude, rasvade või süsivesikute erinevad toimed söögiisu regulatsioonile pole täpselt teada.

Alkoholi sisaldava napsi söögiisu suurendav toime võib olla tingitud mitmetest asjaoludest:

• alkoholi toimel glükoosi ümbertöötlemine maksas väheneb ja nii langeb ka veresuhkru tase;
• alkoholi toimel suurenenud suhtlemisvalmidusest;
• vaimsete ja emotsionaalsete pingete vähenemisest;
• inimesed lihtsalt söövad kauem.

Lisaks on mitmed uuringud näidanud, et alkoholi juues kaldutakse eelistama rasvasemaid toite. Ühes katses (Westerterp-Platenga jt, 1999) hinnati 30 minutit enne lõunasööki joodud õlle või veini mõju söödava toidu kogusele. Tulemuste põhjal sõid enne sööki alkoholi tarvitanud inimesed lõunasöögi käigus keskmiselt 20% enam kaloreid kui oma alkoholivabadel kontrollpäevadel. Lisaks oli minutis söödud toidu kogus (grammides) oluliselt suurem, söömisele kulutatud aeg pikem ning täiskõhutunne saabus ajaliselt hiljem.