Koduleht Alkohol Eestis Kes joovad, mida ja miks?

Kes joovad, mida ja miks?

Eesti joomiskultuur

Eesti alkoholitarbimise kultuuri iseloomustab suurte alkoholikoguste joomine purju joomise eesmärgiga
Sellist alkoholitarbimise viisi iseloomustab suur seos joomise ning vägivalla, ka enese vastu suunatud vägivalla vahel. Võrdluseks võib tuua n-ö kontinentaalse joogikultuuri, kus alkoholitarbimine on valdavalt seotud toidukultuuriga ning korraga tarbitakse väiksemaid alkoholikoguseid, alkoholitarbimise ja vägivalla seosed on nõrgad ning alkoholist tingitud kahjud väiksemad.

Pea iga teine Eestis elav 16-44. aastane mees jõi end kord kuus purju ja iga viies mees samas vanusgrupis jõi end purju igal nädalal. Iga kuues naine jõi end purju kord kuus. Purju joomine algab juba noores eas. Meie 11-15-aastased noored on purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis 3.-4. kohal.

Kes ei joo?

Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on umbes 15% täiskasvanud elanikkonnast (EKI 2009). Mittetarbijate number on viimastel aastatel langenud, 2005. aastal väitis 18% elanikest, et nad ei tarbi alkoholi. Vanusgrupiti on alkoholi mittejoojaid rohkem vanemate naiste ning noorte hulgas.

Kes joovad sageli?

Igapäevane joomine on probleem, mida naiste seas peaaegu ei olegi (igapäevaste tarvitajate osakaal jääb alla 1%). Ligi 10% täiskasvanud meestest joob iga päev. Igapäevast joomist nooremate meeste hulgas esineb väga vähe, kuid see suureneb vanuse kasvades. Kõige enam on igapäevaseid tarvitajaid keskealiste ja vanemate meeste hulgas (35-64-aastat), neist omakorda tõuseb esile vanusegrupp 45-54 aastat, kus igapäevaseid joojaid on 12%.

Mõned korrad nädalas joob alkoholi 23% täiskasvanud elanikest, naistest teeb seda 13%, meestest 35%. Nädalas vähemalt mitu korda joojaid on üldiselt kõigis vanuserühmades. Meeste puhul tõusevad paar korda nädalas alkoholitarvitajate seas esile 25-44. aastased, nendest joovad ligi pooled - 45%. Vanemate meeste seas joomise sagedus üldiselt väheneb. Naiste puhul suureneb mitu korda nädalas joojate hulk vanuse kasvades, olles suurim 35-44-aastaste naiste seas (18%), pärast seda alkoholi tarvitamise sagedus järsult langeb.

Nooremad (kuni 34 a) lahutatud või lahus elavad mehed on eriti altid alkoholi tarvitama: 82% 25-34. aastastest lahutatud meestest joob mitu korda nädalas. Naiste puhul on pigem vastupidi: sagedamini joovad abielus ning noorematest ka vallalised naised. Nii meeste kui naiste seas joovad sagedamini üksi elavad kuni 25-aastased noored. Sagedast alkoholitarvitamist tuleb rohkem ette suurema kuusissetulekuga inimeste seas, seda nii meeste kui naiste puhul (ETU, 2007). Kõige sagedamini juuakse õlut, mis on 18-29-aastaste meeste seas kõige populaarsem jook. Õlut joob 5% alkoholi tarbijatest iga päev ning 17% paar korda nädalas. Viina joovad kõige sagedamini 50-64. aastased mehed (EKI 2009).

Kes joovad sageli ja palju?

Ligi pooled Eesti meestest joovad alkoholi mitu korda nädalas ja vähemalt korra kuus joovad nad palju. Kõige levinum on taoline käitumine 25-44. aastaste meeste seas. Rahvuste lõikes oli mitu korda nädalas alkoholi tarvitanute osakaal eestlaste seas umbes kümnendiku võrra suurem. Sageli ja palju joovad alkoholi pigem maapiirkonnas elavad mehed.

Miks inimesed joovad?

Joomine on väga tugevalt seostatud sotsiaalse suhtlemisega. Täiskasvanute hulgas (18-74-aastased) on peamised joomise põhjused (olulisuse järjekorras):

• nii on tähtpäevade puhul kombeks;
• tarbimine seltskonna mõttes;
• alkohol on maitsev.

Teise olulise grupina toodi välja alkoholi tarbimine pingetest vabanemiseks ning lõõgastumiseks (EKI, 2009).
Seltskonna mõttes joomist tõid enam välja eestlased, maitseelamuse eesmärgil tarbimist nimetasid enam mitte-eestlased ning nooremad inimesed. Linnainimesed tarbivad alkoholi pingete leevendamiseks ja lõõgastumiseks sagedamini kui maainimesed. Alkoholi tarbimist harjumuse tõttu või kaaslaste survel mainisid keskmisest enam kõige madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse (EKI 2009).