
Koduleht Alkohol Eestis Avalik arvamus
77% elanikest arvab, et joomist peaks vähendama. 92% arvates peaksid inimesed ise muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) parem eeskuju (EKI, 2009). Samas pole selge, kas seda peaksid vastajate arvates tegema teised või vastaja ise.
Peamiselt nähakse kahjusid alkoholiga seotud kuritegevuses ja korrarikkumistes: alkoholijoobes sõidukijuhtimine ning laste ja noorte alkoholitarbimine. Järgnesid alkoholist põhjustatud terviseprobleemid, kodune vägivald, avaliku korra rikkumised ning isikuvastased kuriteod. Viisakas alkoholitarbimine on ühiskonnas laialt aktsepteeritud ja seda ei peeta enamasti kahjulikuks. Mõned leiavad ka, nagu oleks alkoholitarbimise piiramine inimõiguste rikkumine.
Inimesed ei taju alkoholireklaamide tegelikku mõju oma tarbimisharjumustele. Uuringud näitavad selgelt, et alkoholireklaamid suurendavad joomist, samas väidab vaid 10% alkoholitarbijatest, et alkoholireklaam on nende jaoks väga (1%) või mõnevõrra (9%) oluline (EKI 2008). Viimase 8 aasta 20%-ne alkoholitarbimise tõus on käinud käsikäes üha massiivsemaks muutunud alkoholireklaamidega.
Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.