Koduleht Alkohol Eestis Alkoholist tingitud kahjud

Alkoholist tingitud kahjud

Vigastused

Alkoholi tekitatud kahjud on Eestis veelgi suuremad kui nendes maades, kus juuakse sarnastes kogustes.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga suur suremus erinevatesse vigastustesse (nagu enesetapud, mürgitused, liiklusõnnetused, tulesurmad). Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes.
Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88%. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad ennekõike just parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda.

Haigused

Alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb igal aastal 600-700 inimest, sealjuures üle 500 neist on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholist tingitud haiguste tõttu sureb igal aastal 9-10 tuhat inimest, üle poole neist on naised. (EKI 2008)

Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid on tavaliselt seotud alkoholisõltuvusega (sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine), regulaarse joomisega (näiteks maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire), joobeseisundiga (alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jne). Eestis on suured nii regulaarsetest alkoholitarbimisest kui joobeseisundist põhjustatud kahjud.

Sotsiaalsed mõjud

Iga teine eestimaalane (52%) teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Nende teadjate hulgas on oluliselt enam naisi ja madalapalgalisi, kuus kuni 3500 krooni pereliikme kohta teenivaid inimesi. Oluliselt vähem on nende seas mehi ja 15-24- aastaseid noori (EMOR RISC 2009). Joomise pärast muretsevad palju alkoholitarvitajate lähedased. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarbida.